Saare maakonnas on kaitse all ligi viiendik maismaast

Saare maakonnas on kaitse all ligi viiendik maismaast

 

Täna kell 12 kuulutab saarlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi saarlase Mati Kaalu juhitavas Tallinna loomaaias avatuks 5. juunini kestva 29. looduskaitsekuu, mille peateemaks valiti seekord “Elurikkus on elujõud”. 24. mail aga toimub keskkonnaameti eestvõttel üle-eestiline matk kaitsealadele, et tutvustada Eesti rikast loodust võimalikult laiale huviliste ringile. Saaremaal matkatakse sel päeval Kadri ja Arvo Kullapere juhendamisel Odalätsi maastikukaitsealale.

KAITSEALAD

Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on:
rahvuspark,
looduskaitseala,
maastikukaitseala.

Rahvuspark
1. Vilsandi rahvuspark Kihelkonna ja Lümanda v.
Loodud 1993. a Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Eesti vanima, Vilsandi looduskaitseala baasil.

Looduskaitsealad
1. Abruka Kaarma v
2. Allirahu Pihtla v
3. Kesknõmme Kihelkonna v,
4. Koorunõmme Kihelkonna ja Mustjala v
5. Laidevahe Pihtla v
6. Laidu saar Mustjala v
7. Liiva-Putla Pihtla v
8. Pühametsa, Pihtla v
9. Rahuste Salme v
10. Siplase Torgu v
11. Säärenõmme Orissaare v
12. Teesu Kihelkonna v
13. Viidumäe Kihelkonna v
14. Viieristi Torgu v

Maastikukaitsealad
1. Järve luited Salme ja Kaarma v
2. Kaali Pihtla v
3. Kalli Valjala v
4. Kasti Kaarma ja Pihtla v
5. Kaugatoma-Lõo Salme v
6. Kesselaiu Muhu v
7. Koigi Valjala ja Laimjala v
8. Kübassaare Pöide v
9. Lindmetsa Torgu v
10. Odalätsi Kihelkonna v
11. Ohessaare Torgu v
12. Panga Mustjala v
13. Rannaniidi pangad Muhu v
14. Suuremõisa laht Muhu v
15. Üügu Muhu v

Kaitsealused pargid ja puistud
1. Koikla park Leisi v
2. Kuressaare lossipark Kuressaare linn
3. Kärla park Kärla v
4. Mõntu park Torgu v
5. Pidula park Kihelkonna v
6. Pädaste park Muhu v
7. Tumala park Orissaare v
8. A. Alase dendraarium* Valjala v
9. Audla park* Laimjala v
10. Liiva park* Muhu v,
11. Liiva põlispuude grupp* Muhu v
12. Lööne park* Valjala v
13. Mihkel Ranna dendraarium* Pöide v
14. Oti pargi hobukastani salu, Oti park* Pöide v
15. Pärsamaa dendraarium* Leisi v
16. Roobaka park* Leisi v
17. Kudjape tammik Kaarma v
18. Musta männi puistu Muhu v
* Uuendamata kaitse-eeskirjaga pargid

Uuendamata kaitse-korraga alad
1. Aula karstiala Kaarma v
2. Jõempa kurisud Kärla v
3. Lepakõrve ja Küdema kurisud Mustjala v
4. Lepna tammik Valjala v
5. Linnulaht Kaarma v,
6. Loode tammik Kaarma v
7. Loodenina rand (6 km) Kaarma v, Kuressaare linn
8. Metsõunapuude kasvukoht Kuressaare linn
9. Pamma maalinn (Kooljamäed) Leisi v
10. Tagamõisa puisniit Kihelkonna v
11. Tuiu-Paka kurisud (4) Mustjala v
12. Tupenurme pank Muhu v
13. Vesitükimaa laiud Torgu v
14. Võhma kivikülv Mustjala v

HOIUALAD

Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Saare maakonnas on 69 hoiuala kogupindalaga 308 722 ha (maismaad 30 716 ja veeala 278 006 ha). Suuremad on Kura kurgu (188 814,5 ha), Väinamere (42 395,5 ha), Väikse väina (16 643,3 ha) ning Kahtla-Kübassaare (13 440,6 ha) hoiuala. Kaitsealade ja hoiualade pindala kattub osaliselt, koos hõlmavad nad aga peaaegu kogu maakonna ranniku.

PÜSIELUPAIGAD

Saare maakonnas on 66 püsielupaika kogupindalaga 1720 ha (1045 ha maismaad, 675 ha veeala).

KAITSTAVAD ÜKSIKOBJEKTID

Saare maakonnas on kaitse all 82 looduse üksikobjekti. Nendest aga täpsemalt nädala pärast.


Eestis on kaitse all 3442 loodusobjekti ja ligi kolmandik veealast

10. mail 2004 jõustunud looduskaitseseaduse alusel on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.

Eestis on kaitstavateks loodusobjektideks:
• kaitsealad,
• hoiualad,
• kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid,
• püsielupaigad,
• kaitstavad üksikobjektid
• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Kaitse- või hoiualad ning I või II kaitsekategooriasse kuuluvad liigid määrab valitsus, püsielupaigad, III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, kaitse alla kuuluvad haruldased mineraalid ja kivistised ning looduse üksikobjektid määrab keskkonnaminister. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla üld- või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega.

Eestis on kaitse all:
• rahvusparke 5
• looduskaitsealasid 129
• maastikukaitsealasid 149
• vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 117
• parke ja puistuid 548
• hoiualasid 343
• püsielupaiku 949
• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 5
• kaitstavaid looduse üksikobjekte 1197 (724 puud, 360 kivi ja 113 muud objekti).

Kaitstavate alade pindala suurenes oluliselt 2004. aastal, kui moodustati Natura 2000 võrgustik. Praegu on Eestis kokku 597 rahvusvahelise tähtsusega Natura-ala, neist 97 asub Saare maakonnas. Eesti 66 Natura linnualast on Saare maakonnas 15 ning 531 Natura loodusalast 82.
Kaitse alla võetud objektid koos piiranguvööndiga hõlmavad kokku 779 065 ha, mis on 18% Eesti maismaast ning kaitstavat veeala on Eestis 737 890 ha ehk 31%.

Print Friendly, PDF & Email