Teeme varga elu põrguks

Mõni nädal tagasi helistas tuttav. Tal olid kodus käinud vargad. Tuttav ise oli perega soojamaareisil. Valvesüsteemi tal pole. Naabrid ei kuulnud ega näinud ka midagi. Telekast, kodukinost ja sülearvutist jäi ilma. Naise ehted viidi ka, mõni neist vanaema pärandatud perereliikvia. Aga kõige vastikum tunne on sellest, ütles tuttav, et ma ei suutnud olukorda kontrollida, et keegi võõras oli käinud ja meie asjades sorinud.

Mu tuttav pole erand. Inimestel on põhjust aina rohkem oma vara pärast muretseda, kinnitab ka kuritegevuse statistika. Justiitsministeeriumi andmeil suurenes registreeritud varguste hulk tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga kuue protsendi võrra.

Vargused ei juhtu kogemata

Kas vargust saanuks vältida, küsis tuttav. Kindlasti, sest vargused ei juhtu kogemata. Selleks et vältida soovimatuid “külalisi”, saab igaüks ise üsna palju ära teha.

Varas teab väga täpselt, kuhu ja milleks ta läheb. Tema soovimatu visiit on seda kindlam, mida rohkem “küllakutseid” te talle maha jätate. Lumemütsi, tolmukihi või sügislehtede all peituv auto, puhastamata kõnniteed, päevast päeva kardinatega kaetud aknad, kus ka õhtuhämaruses tuled ei sütti, niitmata muru, peenral norgu vajunud lilled, ajalehti üle ääre pressiv postkast. Need ja mitmed muud sarnased märgid on vargale mõistetavas keeles esitatud “küllakutsed”.

Esmalt peaks mõtlema, et te ei jätaks kurjategijale maha märke, mis näitavad vara kaitsmatust. Püüdke olla oma käikudes ebaregulaarne. Kui juhtute tööpäeva jooksul kodu lähedalt mööda sõitma, tasuks võimalusel sisse põigata, veendumaks, et kõik on korras.

Teiseks, ärge jätke nähtavale kohale ahvatlusi. Läbi akna paistev arvuti, lahti unustatud garaažiuksest piiluv murutraktor või hoovi jäetud jalgratas on vargale piisavaks tegutsema ahvatlevaks jõuks.
Kolmas tegur on sissemurdmise lihtsus. Kui vargal on võimalik lihtsa vaevaga siseneda korterisse või eramusse, ei jäta ta võimalust kasutamata. Kodust lahkudes ärge jätke aknaid lahti või tuulutusasendisse, isegi mitte kõrgemate korruste omi.

Jälgige, et hoovis ei oleks võimalikke n-ö abivahendeid, mis aitaksid vargal läbi ülemiste korruste akende ja rõdude majja pääseda. On juhuseid, kus eramu uks on lahti kangutatud või aken lõhutud hoovist leitud kangi või toruga. Või on varas nurga taga seisnud kaubaalustest tellingu improviseerinud ja sel viisil rõduni küündinud.

Pöörake tähelepanu ka maja ümbruses asuvatele pimedatele nurkadele ja varjatud kohtadele. Selleks et varga elu ebamugavamaks teha, tuleb taolised kohad valgustada. Et mitte kulutada liigselt elektrit, tasuks kasutada liikumisanduritega välisvalgusteid. Ühtlasi muudavad need pimedatel õhtutel pererahva jaoks koju saabumise mugavamaks.

Vaadake üle uksed ja aknad, veenduge, et nende sulused ja lukud oleksid piisavalt turvalised. Lukku valides pöörake tähelepanu selle muukimis-, puurimis- ja lõhkumiskindlusele. Kui teie kodul on juba tuntud lukutootja kindel lukk, siis vähem tähtis pole ka see, kelle käes võivad olla selle võtmed. Vahetades eluaset tuleb kindlasti vahetada välja ka uue kodu lukusüdamikud. Samuti tuleb lukk vahetada, kui mõni pereliikmetest on võtmed kaotanud.

Kindlasti tuleks välisuks hoida pidevalt lukus. Olles kodus, tasuks (snepper)lukk hoida suletud selliselt, et seda saaks seestpoolt lihtsalt väändenupust avada. Näiteks tulekahju korral saavad siis pereliikmed võtmeid otsimata kiiresti evakueeruda. Kui lahkute kodust, tuleks lukul fikseerida väändenupu kasutamatus. Seda selleks, et kui varas peaks teie koju sisenema akna kaudu, siis ei saa ta seestpoolt lihtsalt ust avada ja korteris olevaid asju ukse kaudu välja vedada.

Kas keegi valvab sinu eest?

Tuntavalt vähendab sissemurdmise riski liitumine turvafirma valveteenusega. Statistika näitab, et turvafirmade valve all olevatesse kodudesse proovitakse sisse murda mimteid kordi harvem kui valveta kodudesse.

Samas ei ole liikumisandur seinal ja iga turvafirma kleeps aknal võluvits. Kindlustunde ja meelerahu annab teadmine, et turvafirma suudab varga sissetungi korral ka kiiresti reageerida.

Seepärast tuleb koduvalveteenuse valimisel uurida, mis juhtub pärast seda, kui häire valvesüsteemist turvafirma juhtimiskeskusse jõuab. Vastused tuleb leida küsimustele, kas valvesüsteemi pakkuv ettevõte üldse suudab häirele reageerida, kas ettevõttel on oma juhtimiskeskus ja patrullid või on ta n-ö virtuaalturvaja – lihtsalt tehnika müüja ja paigaldaja. Kui olete kodust eemal, pole just palju kasu telefonile saabunud SMS-ist, mis sissemurdmisest teada annab.

Järgmiseks tuleks uurida, kui palju on turvafirmal teie kodupaiga ümbruses patrulle ja milline on patrullekipaažide kohalejõudmise keskmine aeg selles piirkonnas. Kliendile olulise kiire reageerimise tagab võimalikult suur patrullide arv ja moodne GPS-süsteemil põhinev juhtimiskeskus, kus kõik patrullekipaažid on reaalajas nähtavad ja suunatavad.

Kõige kindlam on koduvalvega liitujatel võtta nii seadmed, paigaldus kui ka valveteenuse pakett ühest ettevõttest, mis suudab pakkuda terviklahendust.
Last but not least! 1. juulist peab igas kodus olema suitsuandur. Tasub teada, et koduvalvesüsteemi suitsuandur edastab signaali turvafirma juhtimiskeskusse isegi siis, kui süsteem ei ole valvestatud. Topeltkaitse seega, nii varga kui tule vastu.
Seda kõike ma oma muretsevale tuttavale ka soovitasin.

Margus Kolumbus
G4S Eesti valvedivisjoni direktor

Print Friendly, PDF & Email