Meri, kajakas, naer ja pisarad… (1)

Meri, kajakas, naer ja pisarad…

VÕIDUKAS MAIRE: Seekord sai Maire Sillavee ülikiidetud kui suurepärane festivali eestvedaja.

On 1. mai. Salme kultuurimaja juures pargib rohkesti busse ja autosid, sagib inimesi. Algamas on IX külateatrite harrastusfestival.
15 minutit alguseni, 10 minutit alguseni, 5 minutit alguseni. Nii kriiskab kajakas Meelis Juhandi ning selge ja kõlava häälega tervitab kloun Merle Lepik. Hinge poeb soe tunne – meie ja kõik need paarsada inimest oleme oodatud. Kajakas tiirutab, kord oma peremehest klouni käe otsas kummipaelaga kinni, kord lahti pääsenud, aga mõlemad on tõeliselt vahvad. Rahvas naerab ja kommenteerib. Ja ikka positiivselt. Ei tea, kas kajakal homme ka häält on, arutatakse isekeskis.

Kell on 12. Esimesena astuvad lavale kultuuritöötajad Helle Kesküla, Aili Salong, Maire Sillavee, Krista Lember, Toivo Prostang ja Meelis Juhandi esitamaks Rita Ilvese kokku seatud “Pildikesi provintsiteatrist”. Pärast kahte esimest etendust, Tartu Vilde Teatri “Kirsiaeda” (lavastaja Liisi Tegelmann) ja Rannu EMU “Asjade paigutust kitsas ruumis” (lavastaja Anneli Vikat) astub võistlustulle esimene saarlaste trupp. Saal on kaasaelajaid pungil täis.

Salme vallateater – McDo-nagh’ “Mägede iluduskuninganna”
Lavastaja Maire Sillavee ja näitlejad annavad meisterlikult edasi iiri maainimese katoliiklikku kitsast maailma. See etendus on täielik oma lavakujunduse, näitlejate mängu, helikujunduse (raadiost tulevad isegi Iiri uudised!) poolest. Loomulikult on oma osa ka väga heal tekstil, mis publiku kaasa haarab. Siiski, tekst ju ei töötaks, kui näitlejad ei teeks suurepärast tööd. Väga ladus kokkumäng. Kindlasti tunnevad nad end laval ka kindlamalt, kuna mängivad ju kodusaalis. Pisike soovitus vaid – hääldage iiri nimesid õigesti!

Orissaare näitering – Krista Tiitma “Lukuaugulugu”
Lavastanud Ellen Teemus. Ideaalne tükk noorele harrastusnäitetrupile. Lõbus näitlejail endal mängida ja publikul seda lustakam vaadata. See on lihtne ja tore “kapustnik” selle kõige paremas mõttes. Hiljem saavad ka žüriilt kiita. Kindlasti on selle etenduse “tegijad” kõik need ääretult kihvtid Sinihabeme naised. Eriti tõstaks esile energilist Neeme Metsa Amaliena. Muide, trupi väljaaitamiseks tuli Orissaare kultuurimaja juhatajal Anu Viljastel ühe ööga pähe õppida rambivalgust peljanud näitleja tekst, et teda asendada.

Taritu näitering – August Jakobsoni “Viirastused”
Lavastaja Helle Kesküla. Mõtlemapanev ja tõsine teatritükk. Eriti tõstaks esile Aili Salongi ja Hannes Nelise mõtestatud ja tundelisi osatäitmisi.

Päeva lõpetab Tabivere harrastusteatri päevakajaline lavastus “Valimised mede moodu” (lavastaja Tõnis Lepp). Eriti harras on etenduse lõpp, kui väike poiss laulab kõlava häälega “Mu isamaa armas”. Toob lausa pisara silma…
Õhtu jätkuks saab teatrirahvas muljeid jagada ja Mihkel Mereääre pillimängu saatel tantsu lüüa. Lustakad vahepalad Salme Euruvisjoonilt.

Festivali teine päev

Kell 9 pühib klouni reibas “Tere hommikust!” viimasedki uneräitsakad silmist. Ja kajakas kriiskab endiselt. Oleme esimeseks etenduseks valmis. Hommikupoolikul paistab saalis üsna vähe publikut olevat, küllap on aeg liiga varane neile, kes eelmise õhtu veetnud peomeeleolus.

Lümanda/Taritu näitering – Richardsoni “Metsalapsed”
Väga tore lastetükk. Ka lavastaja Helle Kesküla sõnul meeldivat see tükk lastele hullupööra. Oli täiskasvanunagi armas leida end muinasjutumaailmast. See on etendus, mis nõuab palju illustreerivat dekoratsiooni ja see kõik on olemas. On tantsu ja ilusat muusikat. Kõik on usutav ja stiilipuhas. Näitlejatest tõstaks eraldi esile ahvi osatäitjat tema valju hääle ja ilmekusega. Lavastust võiks vaid veidi lühendada – on stseene ja ütlusi, mida saaks kärpida.

Elva Sinilinnu teater – “Vabrikutüdrukud”
Lavastaja Raivo Adlas. Selle etenduse ajaks istutatakse meid saali asemel hoopis baari ja fuajeesse. Etendus tekitab publikus elevust ja kaasaelamist, kajastatud probleemid on igati aktuaalsed: koondamised, firmasisesed vastuolud.

Tornimäe Tungal – Andrus Kivirähki “Helesinine vagun”
Lavastaja Evi Ringmäe. Kivirähki teksti võtab publik alati tänulikult vastu – see on lihtsalt väga geniaalne ja inimlik. Sellepärast on Kivirähk alati hea valik. Kiitus Märdi osatäitjale Rainer Heldele, kes mängib väga hästi välja tüüpilise keskeakriisis eesti mehe, kellele meeldib saunas käia ja vanade sõpradega viina võtta. Ta on usutav. Teiste meeste monoloogid ei ole lõpuni kandvad või ei tundu tõepärased. Muusika on väga hästi valitud. Siiski, tavavaataja seisukohast, võiks etendus olla lühem ja särtsakam.

Saaremaa Rahvateatri noortestuudio – M. Hindi “Mäng”
Lavastaja Ellen Teemus. Kuigi etenduse pealkiri on “Mäng”, kas need noored laval tõesti naudivad seda mängu? Tekst on raskesti jälgitav. Väga meeldib aga lavaline liikumine ja valgete kinnaste kasutamine. Hästi teatraalne.

Tornimäe näitemänguselts – Hendrik Lindepuu “Memmed-taadid”
Lavastaja Ingla Leis. Üsna üllatuslikult napsab just see trupp parima Saaremaa trupi tiitli ja teenib sellega pääsu harrastusteatrite riigifestivalile. Palju õnne! Võidus võib “süüdi” olla tegelikult lavastuse teema, keskkond. Tegevus toimub vanadekodus, kus igapäevaelu möödub armastuse ja seksi peale mõeldes, telekat vaadates, psühhiaatri loenguid kuulates.

Lavastuse sõnum on – vanadekodus elavad inimesed ei ole surnud inimesed. Nad on lihast ja luust, tundeid omavad ja enamasti täie mõistuse juures täiskasvanud, mitte lasteaialapsed. Toredad ja vaimukad osatäitmised. Kõik näitlejad mängivad oma rolli väga meisterlikult, luuakse huvitavaid karaktereid. Küsimuse tekitab vaid “Kevade” katkendite kasutamine – lavastaja mõte nende kaudu saali ei jõua.

Staažikas lavastaja Ingla Leis ütleb ajalehele, et on näitlejatega väga rahul.
“Nad on 20 aastat mu kõrval toimetanud ja on varsti ise siin lavastajad valmis,” muigab ta. Lavakujunduse aitas välja mõelda Leenamari Pirn. “Sai küll kaheldud, et kas siis vanadekodus on seuksed kaltsuvaibad, aga miks mitte?” räägib Ingla Leis – ja tõepoolest, need kirjud kodukootud vaibad lõid sooja ja koduse tunde.

Saaremaa parimat esitust on võimalik näha täna õhtul kell 20 Orissaare kultuurimajas.

Pärast kolme saarlaste etendust näeme laval Ambla Anne “Kirikulugu” (lavastaja Ain Kütt), Vana-Vigala Topeltkiiksu “Laipa sahvris” (lavastaja Astra Põlma) ja kahte Kernu Näitemängu etendust “Hajameelsed” ja “Sekeldused kosilastega” (lavastaja Kaja Kaasik).
Teise päeva lõpetab Suure-Jaani näiteringi Tegelt Kah etendus “Tüdrukud” (lavastaja M. Mankin). Õhtusel tantsupeol mängib Radža, esineb Taritu line-tantsu trupp ja kuulutatakse välja X külateatrite festivali korraldaja – Vana-Vigala külateater.

Kolmas päev

Inimesed on hajutatud, kes tukub saalis, kes luusib niisama ringi, kes põõnutab põõsa all päikese käes. On tunda väheke väsimust, mis siiski juba keskpäevaks üle läheb. Kajakas kiljub ikka veel. “Kas peaksime juba saali minema, et etendusele hiljaks ei jääks?” küsib keegi. “Ähh, ära muretse, küll see lind tuleb ja kraaksatab, kui õige aeg…” Täpselt nii ongi. Kajakas ja kloun tegutsevad endise reipusega.

Funktsioon B – Leenamari Pirni kokkuseatud “Tagasi prügimäele”
Punkluule. Mitte Alliksaar, Alver ega Liiv. Punkluule on Eestis popp, eriti praegu. Vinge, et need noored selle kavaga esinevad, ja seda isiklikust huvist, mitte kirjandusõpetaja soovil. Aga esitage veelgi pungilikumalt, julgemalt! Uku Volke loeb luulet küll hästi.

Pärast punki rahustab saali Mõniste rahvamaja näiteringi “Rändlinnud”, mis kajastab igapäevase maaelu muresid ja rõõme. Krabi külateatri “Kiiksu kohvikus” saame kuulda teravmeeleset nalja Võru murrakus.

Kihelkonna näitering – Jaan Tätte “Latern”
Lavastaja Margus Kõrgesaar. Kihelkonna näiteringi esmalavastus ja näitlejad esimest korda publiku ees. Tublid, tehke edasi! Tätte on Kivirähki kõrval teine näitekirjanik, kelle tekstid ei jäta kedagi puudutamata. Väga tublid näitlejatööd, eriti naispeaosatäitja Annika Allak. Tugev ja tundeline, usutav lihtsameelsus. Üks stiilipuhtamaid kujundusi festivali lavastuste seas.

Tätte lainel läheb päev edasi Aravete näiteringi esituses “Meeletuga”, mis peaosatäitja Arlet Palmisteta oleks küll olnud riskantne ettevõtmine. Kivirähki “Vanamehed seitsmendalt” Abja kultuurimaja näiteringi Joller versioonis (lavastaja Raivo Kutser) laseb päeva lõpus enne viimast etendust publikul lustida.

Salme ideaalselt korraldatud festivalile paneb väärilise punkti ootamatu “Biedermann ja tulesüütajad”(autor Max Frisch) Jõelähtme lavagrupi töötluses (lavastaja Maie Ramjalg), mis võlub žürii nii ära, et Jõelähtme saab grand prix’. Frischi irooniline tekst ja selle mõte on tänapäevaga kooskõlas. Keda me usume? Kas neid, kes ebamugavat tõtt räägivad, või neid, kes sulle mett mokale määrides süütute silmadega valetavad? Hr Biedermann kostitab oma katuse all linna tulesüütajaid, kes oma staatusest mingit saladust ei tee.

Biedermann aga peab seda heaks naljaks, kuni kogu linn leekides on.
Nagu Jaak Allik ütleb, on tegu näitlejate ja lavastajaga, keda võib võrrelda professionaalidega.
Näitlejad mängivad viimase higitilgani, on eriefektid ja suurepärane muusikavalik. Irooniline tekst kandub suurepäraselt saali.

Lõpetamine möödub pinevalt ja tormiliste aplausidega

Peale harrastusteatrite liidu tegevjuhi Kristiina Oomeri kingitud lillebuketi saab festivali peakorraldaja Maire Sillavee kaaskorraldajatelt kingiks padja ja teki, et end pärast kolme kindlasti hullumeelset päeva lõpuks välja magada.
Tabivere vallavanem Aare Aunap ja Tabivere rahvamaja juhataja Tiina Tegelmann on korraldajatele ääretult tänulikud, et nende algatatud festival nii elujõuliseks kujunenud on.

Peakorraldaja Maire Sillavee, Salme valla kultuurijuht toonitab, et kõik sõltub meeskonnast: “Nad olid fantastilised! Festivali žürii tegi head tööd. Hindasid ju teatrikorüfeed, kes olid nõus pühendama kolm päeva külateatritele. See näitab, et nad on tõelised teatriinimesed.”

Sätime meiegi – vastsed külateatrifestivali fännid – end minekule. Kuidagi tühi ja imelik tunne on… Ei ole enam ümber neid toredaid inimesi, kellega nende päevade jooksul harjutud sai. Ei ole küladevahelist sõbralikku vägikaikavedu, ei kajaka kluugutavat hüüdu ega klouni energilist sõbralikku tere.
See on nüüd möödas. Selleks korraks.

Teatriimesid käisid püüdmas
Piret Puusepp ja
Ivika Laanet


IX Külateatrite festival

GRAND PRIX: Jõelähtme näitetrupp, lavastaja Maie Ramjalg – “Biedermann ja tulesüütajad” (Max Frisch)

LAUREAADID:
MTÜ Kernu Näitemäng – August Kotzebue “Hajameelsed” + “Sekeldused kosilastega”
Aravete näitering – Jaan Tätte “Meeletu”
Krabi külateater – Marje Mürk “Kiiksu kohvik”

PARIM SAAREMAA ESITUS: Tornimäe näitetrupp – H. Lindepuu “Memmed ja taadid”. Lavastaja Ingla Leis.

NÄITLEJAPREEMIAD: Helje Basihhina (Tornimäe ja Orissaare näitetrupp); Aili Salong (Taritu näitetrupp); Kuldar Paju (Kernu); Raul Vahar (Kernu); Endel Pekk (Tabivere); Arlet Palmiste (Aravete).
Mari Möldre nimelise preemia ja Salme vallateatri lemmiku nimetuse pälvis Marje Mürk Krabi külateatrist.

ERR eriauhinnad kõige kindlakäelisematele näitejuhtidele: saarlastest pälvisid auhinna Ellen Teemus (Orissaare näiteringi “Lukuaugulugu”) ja Ingla Leis (Tornimäe näiteringi “Memmed ja taadid”).

Žürii koosseisus Jaak Allik, Ain Saviauk, Toomas Lõhmuste, Tõnis Kipper ja Sven Heiberg tunnustas suurepärase festivali juhtimise eest Merle Lepikut ja Meelis Juhandit.

Festivali külalised tunnustasid aga korduvalt Salme rahvamaja perenaist- korrashoidjat Marju Lepikut.

Print Friendly, PDF & Email