Kuressaare Veevärk tahab Salme solgi linna puhastile saata

AS Kuressaare Veevärk tuli välja plaaniga panna mõni aasta tagasi valminud Nasva–Läätsa reoveetrass tagurpidi käima ning suunata Salme ja Nasva piirkonna solk Läätsa puhastilt Kuressaare linna puhastusseadmele.

“Kõigepealt tuleb teha tasuvusuuring, et palju see maksma läheb ja kas töö on seda väärt, et hakata kellegi-millegi arvelt raha juurde taotlema,” ütles Oma Saarele Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Illar Noot. Tema sõnul eeldab Sõrve maantee äärse rannikupiirkonna reovee suunamine linna puhastile 5–6 miljonit krooni maksva trassi ehitamist Nasva ja Kuressaare vahele.

Reovee ümbersuunamise järel kaoks Kuressaare Veevärgil vajadus rekonstrueerida maakondliku torustikuprojekti raames Läätsa puhastusseade ning Läätsa puhasti suletakse, rääkis vee-ettevõtte juht.
Suuremaks probleemiks idee realiseerimisel pidas Noot valdade soovimatust kulutada raha Nasva ja Kuressaare vahelise trassi ehitamiseks, tehniliselt võib keerukaks osutuda voolusuuna muutmine trassi isevoolsetes lõikudes.

“Tuleb silmas pidada, et see ei hakkaks venitama maakondlikku torustikuprojekti, ja kui see ringimängimine on liiga keeruline ja aeganõudev, siis kaotab idee nagu mõtte,” lausus Noot.

Kaarma valla abivallavanem Kairi Niit ütles, et Kaarma vald oma eelarveraha Nasva–Kuressaare trassi ehitamiseks panustada ei kavatse. “Kaarma vald on juba eraldanud oma eelarvest vahendeid, et suunata solk Nasvalt Läätsale, miks me peaksime rahastama veel Kuressaare trassi väljaehitamist,” lausus Kairi Niit. “Kas ainult sellepärast, et keegi tuli mõttele, et solk võiks ka teistpidi käia,” küsis ta.

Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni veespetsialist Melika Paljak ütles, et peab Kuressaare Veevärgi plaani väga halvaks lahenduseks. 1998. aastal valminud ja kümme miljonit krooni maksma läinud Läätsa puhasti puhastusvõime on täiesti korralik ja seade saab tööga hakkama, kinnitas Paljak.

Kuna Kuressaare puhastile on kavas suunata ka Laheküla ja Muratsi reovesi, tooks solgi lisandumine Sõrve poolt Paljaku hinnangul kaasa reovee puhastuse liigse kontsentreerumise Kuressaare linna. “Pean seda keskkonnale suuremaks riskiteguriks, kui me üle poole Saaremaa reoveest kanaliseerime Kuressaarde,” sõnas Paljak, kelle sõnul suureneb puhasti avarii korral risk reostada Kuressaare laht ja lähedal asuv supelrand. Samuti võivad jätkuda Kuressaare puhasti haisuprobleemid.

Melika Paljak rääkis, et Nasva–Kuressaare trass läbiks mitme kilomeetri ulatuses maa-alasid, kus mõlemal pool riigimaanteed on arendustegevus kaitsealarežiimi tõttu keelatud või piiratud, mistõttu pole seal kunagi oodata kanalisatsiooniteenusega liitujaid. “See oli ka üks põhjendus, miks trass otsustati omal ajal ehitada Nasvalt Läätsa poole,” selgitas Paljak.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo juhataja kt Anti Tomingas lausus, et ta on Kuressaare Veevärgi plaanist küll kuulnud, kuid mitte kursis asja sisulise poolega. “Istume üks päev maha ja arutame seda asja,” ütles Tomingas.

Print Friendly, PDF & Email