Salmel jätkuvad muistse elu otsingud

Salmel jätkuvad muistse elu otsingud

OTSIVAD: Andres Vindi, kes asjatundjate sõnul on üks Eesti legendaarsemaid muististe leidjaid, üritab Salme prooviaukudest võetud mullast leida kas või imeväikest viidet sellele, et kunagi oli siin elu.

Eelmisel aastal leitud Salme muinaslaeva saladus pole kaugeltki lahendatud ning sellest võib kujuneda aastakümnete pikkune töö. Esialgu tuleb kindlaks määrata, kui suurel alal üleüldse võib mingi elutegevuse jälgi leida.

“Võimalikult palju peaks koguma eelinfot,” ütles Oma Saarele eelmisel aastal laeva juures tehtud arheoloogilisi kaevamisi juhatanud Marge Konsa. Tema koos arheoloog Andres Vindiga alustas eile möödunud aastal pooleli jäänud töö jätkamisega.

Seekord aga ei tegeletud otseselt väljakaevamistega, vaid kaevati leiukoha ümber väikeseid auke, et kindlaks määrata, kust võis kunagi ammu joosta rannajoon ning milline võiks olla see ala, mis tuleks kaitse alla võtta. Siis saab edasi minna jällegi konkreetsete otsingutega. “Igasugune tegevus peab olema põhjendatud,” kinnitas Konsa, et uisapäisa ei ole mõtet suuri kaevamisi teostada.

Salme koolimaja ja jõe ümbruses toimetanud Konsa ja Vindi ütlesid, et võimalikku rannajoont järgides kaevati maasse paarikümne sentimeetrise läbimõõduga prooviauke. Kaevati, kuni kunagine rannasete vastu tuli. August välja võetud muld uuriti läbi ning aeti auk uuesti kinni. Üleeile leiti näiteks mõningaid loomaluid. Konsa sõnul ei pruugi see tähendada, et tegu on just samasse aega kuuluvate luudega, kuid see on märk, et elutegevus on seal olnud.

Marge Konsa sõnas, et kindlasti tehakse veel mitmeid eeluuringuid. Põhimõtteline kokkulepe on olemas geoloogiadoktor Kaarel Orvikuga, kelle abiga uuritakse ümbruskond läbi ka georadariga. Nii loodetakse saada täiendavat infot.

Kas ja kui suures ulatuses ja millal alustatakse uuesti väljakaevamisi, Marge Konsa praegu öelda ei osanud. Ta arvas, et Salme muinaslaevast kujuneb projekt, mille kohta tuleb uut informatsiooni ka aastaid hiljem.
Tema sõnul ei ole praegu ka mingit uuemat infot laevas olnud inimeste kohta. Siiski lisas Konsa, et on mõte saata leitud luud Stockholmi ülikooli DNA uuringuteks.

Neist võiks selguda, kas laevas olnud inimesed olid näiteks sugulased ning kindlasti saadaks ka infot, mis viitaks nende päritolule. Hinnapakkumine on küsitud, kuid hinda pole veel öeldud. Samas tõdes Konsa, et kui DNA uurimine tõesti lahti läheb, oleks see Eesti arheoloogia ajaloos esmakordne, kui muististele taolist analüüsi tehakse.

Print Friendly, PDF & Email