Mets toidab meid ja ka katab

Mets toidab meid ja ka katab

TÄNUVÄÄRSE TÖÖ TEGIJAD: RMK Saaremaa puhkeala juhataja Anu Metsniit, Kuressaare gümnaasiumi 7.a klassi poisid Alex Vainokivi (vasakul) ja Rene Puhhalov Metskülas metsa rajamas.

Esmaspäeval alguse saanud ja pühapäeval lõppev metsanädal kannab pealkirjas olevat sõnumit. Tõepoolest, nii on see siinmail ju aastasadu olnud. Eestlasi peetakse ka metsarahvaks. Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike – metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit.

Mets on sadadele inimestele ka sissetulekuallikaks ja ülekantud tähenduses tööandjakski. Tänases leheloos võtame luubi alla riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Saaremaa puhkeala, mida on selle loomisest peale juhtinud Anu Metsniit. Tänavune aasta on RMK-le üldse tähendusrikas, kuna riikliku metsaüksuse rajamisest on möödas kümme aastat. Sama kaua on puhkealal tegemisi tüürinud Anu Metsniit.

RMK Saaremaa puhkeala annab tööd kümnele inimesele. “Nad on füüsilisest isikust ettevõtjad, kes hooldavad kõiki puhkekohti metsades ja ka meie hooneid, nagu Mustjala looduskeskus-teabepunkt ja Mändjala loodusmaja,” teavitas Anu Metsniit.

Puhkeala juhataja sõnul on kõige suurem mure metsadesse rajatud avalike puhkekohtade korrasoleku pärast. Ikka leidub meie hulgas inimesi, kes ei hooli kaasinimeste loodud kaunitest paikadest ja sinna sattudes neid lagastavad.
RMK Saaremaa puhkeala haldab sellest aastast lisaks puhkekohtadele ka looduskaitsealasid.

“Meie haldusalasse tuli näiteks Koigi raba, mis tahab meeletult tööd. See on suur ettevõtmine. Raba matkarada hakkame sel aastal korda tegema arvatavasti õpilasmalevaga,” rääkis Anu Metsniit.

Tööd jagub nii metsades kui ka mererandades. Täna on Kuressaare gümnaasiumi kahe klassi õpilased korrastamas Järve puhkeranda. “Oleme seal igal aastal koristanud ja jälle on Järve sodi täis. Eelmisel aastal tegime korda Kudjape teeääre. Vaadake, missugused on sealsed tee-perved praegu,” oli Anu Metsniit nördinud.

Peatselt lõppev metsanädal avab saladusi

Kui palju õpilasi sellel nädalal rohelisest kullast (metsast) teadmisi juurde saab, on raske öelda. Igal juhul on RMK juhtkond ja koolide juhid leidnud ühise keele. Metsaistutustöödel on osalenud mitme kooli lapsed. Kasvama on pandud mitusada tuhat istikut enam kui poolesajale hektarile.

“Terve Kärla kool käis istutamas. Nad olid väljas juba enne metsanädalat. Seda kooli tuleb kiita, sest neil on see aastatepikkune traditsioon. Kuressaare gümnaasiumi õpilased ja õpetajad, kes siin Metsküla lähistel metsa rajavad, on samuti väga tublid,” hindas Metsniit metsatöödel kaasalööjaid.

Kuigi metsa rajamine pole otseselt puhkeala juhataja kohustus, ei saa Anu Metsniit nii tähtsast tööst eemal olla. RMK Saaremaa metskonna ja puhkeala juhid teevad head koostööd.
“Võib-olla mandril on RMK erinevate üksuste vahel sellised triibud.

Saaremaa on niivõrd väike, et siin ei saa triipe tõmmata. Lapsed tulevad metsatööle puhkeala kaudu loodushariduse projekti raames. Tööd annab neile metskond. Tegelikkuses oleme kõik üks suur Saaremaa RMK. Kui on vaja teha, siis tehakse koos,” tõi Anu Metsniit koostegemisest kujuka näite.
1856. aastal valminud Laugu metsavahimajas said lapsed sel nädalal puid saagida, lõhkuda ja riita laduda. Samas uudistasid töötegijad sedagi, kuidas on eelmisel aastal istutatud taimed raiesmikel kasvama hakanud.

“Laugu majas saaksime kuu aega paigas olla. Seal on meil suur tööjärg ees. Isegi Soomest tulevad poisid sinna Hendrik Relvega koos tööle. Neli aastat on maja meie oma olnud ja kogu aeg on see kibedat kasutamist leidnud. See on ehtne õues õppimise baas. Majas on ka näitus “Metsavahi amet läbi kolme sajandi”. Ka sellel on külastajate jaoks suur tähtsus,” nentis Metsniit.

Mihkel Ranna dendraarium võõrustab külalisi teemapäevadel “Puude saladused”.
“Mis on dendraarium, miks neid rajatakse? Räägime neist kui looduskaitsealustest objektidest. Vaatame puude kevadist ärkamist,” rääkis Anu Metsniit.

Homme kell 10 stardivad jalgrattamatkajad põlismetsa loodusradadele Karjalasma metsamaja eest. Putukamaailmaga saab tutvuda homme Mändjala loodusmajas. Liblikaid võivad huvilised ka ise püüda. Lapsed saavad liblikaid joonistada.

“Mändjalas proovime liblikaid “magama” panna ja pärast neid kollektsiooni jaoks sirutada,” täpsustas Anu Metsniit liblikapäeva programmi.

Kümne aastaga on puhkealasid juurde tehtud

Metsas puhata armastavate inimeste arv on kümne aastaga kõvasti kasvanud. Saaremaa puhkealal on puhkekohti juurde rajatud.
“Saaremaa Laevakompanii veab oma alustega aastas keskmiselt 1,4 miljonit reisijat siia ja tagasi. Kõik nad loomulikult metsa puhkama ei tule. Teeme selle arvu pooleks ja siis veel kord pooleks. Arvan, et 300 000 inimest käib riigimetsas, kuna kõikidel ei ole erametsa.

Inimene astub ka siis riigimetsast läbi, kui läheb kusagile looduslikku veekogusse ujuma. Aasta-aastalt on kasvanud metsast huvitatud õpilaste arv. Mul on heameel õpetajate üle, kes oma kasvandikud metsa toovad. Näiteks Aste põhikooli õpetaja Merle Kivi, kes on oma õpilastega meie metsades sage külaline või nüüd nagu lausa oma inimene.

Valjala koolis on õpetaja Ulvi Peeters samasugune entusiast. Tema käib metsas koguni oma kahe klassiga. Nendega, kes praegu viiendas, ja oma praeguse – esimese – klassiga. Veel võin nimetada Kärla kooli õpetajat Kadriann Saart ja teisigi,” loetles Metsniit õpetajaist metsafänne.

Saaremaa metsadesse on rajatud hulgaliselt lõkke- ja puhkekohti. “Lõkkekohas saab inimene lõket teha ja piknikku pidada. Seal on metallist tulealus. Taolisi kohti on koguni 36. Looduskaunites paikades on viis puhkekohta. Ühes neist, Karujärve teeristis on Suure Tõllu kerisekivi. Need on sellised toredad istumiskohad, kus rändaja saab väikese eine võtta ja puhata. Lõket seal teha ei tohi,” selgitas Anu Metsniit.

Matkaradu on puhkealal kuus, looduskeskusi üks (Mustjala) ja loodusmaju samuti üks (Mändjala).

Print Friendly, PDF & Email