Humala galeriil on sünnipäev

Üks galerii on tiksunud 5 aastat. Numeroloogias tähendab arv viis inimest ja tema viit tippu – pead, kahte kätt ja kahte jalga. Käel on viis sõrme ja jalal viis varvast, inimesel on viis meelt. Koolis oli ja mõnes kohas veel on 5 üks väga hea hinne. Viiega on asi selge, aga mis asi see galerii tegelikult on?

Nagu heal lapsel mitu nime, on galeriil mitu tähendust. Sõna galerii tuleb prantsuse keelest ja on pikk, kitsas, harilikult ühepoolse valgustusega ruum kunsti, eriti maalikogu tarvis. Ka kunstikogu ennast võib nimetada galeriiks. Vanemas tähenduses on galerii odavahinnaliste kohtadega ülemine rõdu teatris. Arhitektuuri mõistes on ta müüri kaitsekäik, sammaskäik, ka ühenduskäik. Piltlikult võib galerii all mõista pikka rida.

On olemas galeriimetsad, mis kasvavad ribadena jõgede ääres. Humala galerii on oma nime saanud samanimelise tänava järgi. Tänav omakorda seal kunagi kasvanud humala tapuaia järgi. Humala ladinakeelne nimi Humulus lupulus tähendab kägistavat hunti. Üle tuhande aasta on humalaid kasvatatud, et saada humalakäbisid, mida lisatakse aroomi ja värvi andmiseks ja säilivuse parandamiseks õllele. Humala aroom uinutab, humalajook joovastab.

Humala galerii eesmärgiks on joovastada inimesi, mitte alkoholiga, nagu arvavad nimest segadusse sattunud soomlased (soome keeles tähendab humala purjus olekut), vaid kunstiga. Kuidas on see viie aasta jooksul õnnestunud? Ajalugu on siin kõvasti tööd teinud ja pärandanud galeriile “kohalummuse”.

Eelnevatel sajanditel samas majas elanud kunstnikud on jätnud siia hea energia. Teades, et maailm on energeetiliselt laetud ja kõik inimesed on energiakandjad, ei ole raske mõista, miks mõni koht mõjub rahustavalt ja hingestavalt. Kõik sõltub sellest, millised on olnud seal elanud inimesed.

Kõige tugevam jälg jääb loovast energiast. Looming on sidemeks eri ajastute ja erinevate põlvkondade vahel ja kindlasti on kunstnikud need, kes on kõige lähemal inimese kui olendi elumustri koodi mõistmisele. Iga kunstnik joonistab tegelikult iseennast ja igas tema töös on tükike tema energiat. Milline see energia on, sõltub sellest, milliseid tundeid ja emotsioone ta pilti tehes sinna sisse paneb.

Inimene, kes mõistab teadlikult või alateadlikult energia väärtust, ümbritseb ennast talle sobiva energiaga laetud asjadega. Niisamuti tunneb igaüks ära nii-öelda oma pildi. Kehtib sobivuse seadus, sarnane tõmbab sarnast. Ja tõesti – igale asjale leidub omanik, igale pildile ostja, ainult aega kulub. Ajaga läheb mõni pilt paremaks ja mõni kaotab oma sära, aeg tõstab mõne kunstniku tähesärasse, mõne olemasolu aga unustab. Siiski, kõige tähtsam on käesolev hetk. Hetk kunstiga olemist tähendab olemist iseendaga ja see, kes tunneb iseennast, tunneb ka maailma.

Sünnipäeva puhul tahan tänada kõiki, kes on Humala galeriid külastanud. Parim tunnustus on rõõm vaataja silmades. Muidugi on meeldiv, et Eesti riik on Humala galeriid tunnustanud mastivimpli ja aukirjaga. Suureks abiks on olnud Kultuurkapital, mille toel on teostunud mitu näituseprojekti. Tänud ka Kuressaare linnale taastatud kõnnitee ja likvideeritud tiigi eest ja aitäh Kaljo Ellikule linna kultuuriniidistiku kaitsmise eest. Ars longa, vita brevis est!

Print Friendly, PDF & Email