Avalike pissimiskohtade probleem saab leevendust (11)

Avalike pissimiskohtade probleem saab leevendust

VARSTI SAAB ASJALE: Kuressaare abilinnapea Kalle Koov tegeleb veel viimaste probleemidega mis seisavad pargi käimla taasavamise ees. Käimla uks saab olema avatud ööpäev läbi.

Nagu Kuressaare linnapea Urve Tiidus detsembris ajakirjanik Tõnis Kipperiga kihlvedu sõlmides lubas, saab juba eeloleval nädalavahetusel inimestel Kuressaare linnapargis olema koht ihuhädade leevendamiseks. Siiski jääb üles probleem, et kesklinnas avalikke kemmerguid napib.

Hädalised käivad õhtuti oma vajadusi rahuldamas kesklinna sisehoovides ja nurgatagustes. Ühtegi avalikku käimlat end turismilinnaks pidavas Kuressaares õhtuti avatud ei ole. Ainus võimalus on minna mõnda kohvikusse.

Kaks auku põrandas

“See on lihtne vaksalipeldik,” ütles Oma Saarele Kuressaare linnavaranõunik Margo Sooäär üle kahe aasta kinni olnud ning nüüd väikese värskenduskuuri saava majakese kohta kuursaali kõrval pargis. See käimla hakkab lahti olema ööpäev läbi.

Abilinnapea Kalle Koov rääkis, et esialgu avatakse külastajatele üks pool mis on puhtaks kasitud ja värvitud. Muud tehtud ei ole. Inimene saab ukse enda järel kinni panna ja omaette olla. Mingit santehnikat esialgu ei uuendata ning kemmerg koosneb vana kombe kohaselt vee peale tõmbamise võimalusega varustatud august põrandas ja kätepesuvõimalusest. Küsimusele, kas taoline “auk põrandas”-käimla vastab ka rangetele euronormidele, vastas Koov: “Ärgem vaadakem euronõudeid, vaid häda, ja otsigem hädale lahendust!”

Koov rääkis, et sügiseks jõutakse nii kaugele, et auk-põrandas osa suletakse ning avatakse hoone teine pool, kuhu muretsetakse roostevabast terasest wc-pott ja kraanikauss.

Siiski on abilinnapea seda meelt, et kaua Linnamajanduse haldusse jääv käimla korralikuna ei püsi, sest seda hakatakse lõhkuma ja reostama. Tema arvates puudub inimestel avaliku käimla kasutamise kultuur ning seal tehakse tükke, mida terve mõistus hoomata ei taha. Koov lubas oma sõnade kinnituseks kõik soovijad lahkelt vaatama kutsuda, kui vandaalid pargikäimlast läbi käinud on.

Nagu nimetatud, hakkab pargikäimlat haldama Kuressaare Linnamajandus ning Koovi arvates peaks seda kasima vähemalt paar korda päevas.

Kesklinnas püksid maha

Olgugi et pargis saab tulevikus siis hädast vabaks, ei ole sellist võimalust õhtuti Kuressaare kesklinnas. Nii turul kui ka raekoja taga olevad asutused suletakse õhtul. Ere näide kempsude puudusest oli juhtum, kui reede õhtupoolikul saadi kätte kaks noorsandi, kes praktiliselt linna keskväljakul asuvas Holostovi õues oma põit tühjendasid.

“Nad ütlesid mulle, et kuhugi pole ju minna,” märkis kodanikud tabanud Ants Ley. “Mingi võimalus tuleks linnal ikka leida,” arvas Ley.
Leyga sama meelt oli ka Holostovi kompleksi omanik Vjatšeslav Leedo, kes ütles, et tualettide jutt on juba habemega ja õhtuti lahti olevate kempsude olemasolu peaks olema ühes linnas elementaarne. Seda eelkõige lihtsalt jalutuskäiku tegevate inimeste seisukohast. Kohvikukülastajad saavad omad asjad aetud nendes asutustes.

Kemps ei tasu linnale ära

Abilinnapea Kalle Koov märkis, et ta aktsepteerib seda, et jalutajatel linnas enesekergendamise kohad puuduvad. Samas lisas abilinnapea, et nende jalutajate arv ei ole nii meeletult suur ja kui suur häda on, siis võib minna ka kohvikusse, kus vähese raha eest saab mured murtud. Koov selgitas, et turul asuv käimla on rentniku käes ning linn on sätestanud ainult, et suvel peab see lahti olema kella kaheksani õhtul.

Lisaks on kesklinnas üks käimla raekoja taga, mis suletakse suvel samuti kell kaheksa. Probleem on aga Kitzbergi tänava parklas asuva käimlaga, mille rendikonkurss eile nurjunuks tunnistati ning mis anti Kuressaare Linnamajanduse hoolde, kes saab selleks raha reservidest.

Abilinnapea Koovi sõnul on käimlamajandus nii kehv tuluallikas, et kemmergute öösiti lahtihoidmine ei ole kasulik. Koov tõdes, et selles majandusharus on headest mõtetest tõsine nappus.

Huvitav on seegi asjaolu, et isegi käimla olemasolu korral lähevad kodanikud oma asju ajama pigem nurgatagustesse. Seda kinnitas eile Oma Saarele ka raekoja taguse WC teenindaja, kes märkis, et harvad pole juhused, kui mehed siristavad käimla sissekäigu ees asuvale trepile, kuigi korralik kempsuteenus maksab vaid kolm krooni.


WC külastatavus

2009. a algusest kuni poolde aprilli on Kuressaare raekoja tagust avalikku käimlat külastanud 1700 inimest. Asutuse käive on olnud 5100 krooni. WC-sse pääs maksab kolm krooni.

Käimlas töötav naisterahvas märkis, et rohkem käiakse hommikuti ja õhtuti, päevasel ajal on rahvast vähem. Rohkem käivat inimesi ka siis, kui linnas on mingi üritus.

Print Friendly, PDF & Email