Ajakirjanik arvab: Feim vabalt saadaval (4)

Ajakirjanik arvab: Feim vabalt saadaval

 

See, mis nüüd järgneb, on väga naiivne jutt. Mulle nimelt meeldiks, et kohalikud poliitikud hakkaksid oma arvamust avaldama. Volikogus, leheveergudel või kus iganes kanalis.

Ma ei mõtle siin valimistele eelnevaid lubadusi, kus tehakse suurt juttu ja lubatakse pudrumägesid ja piimajõgesid. Selliseid arvamusi on juba ka ilmunud ning varsti ujutatakse meid nendega üle. Vanal heal Švejkil oli kombeks taolisi kenasid jutte nimetada “lolluseks ruudus”.

Mulle meeldiks kuulata või lugeda arvamust ka näiteks kaks aastat pärast valimisi. Mida arvab üks või teine kohalik poliitik kolmandast või neljandast protsessist tema vallas, linnas või maailmas üldse? Millised võiksid olla arengud, mida saaks teha? Igasuguste asjade kohta võiks arvamus olla.
Mis seis meil praegu on? Polegi mingit seisu. Leheveergudel ilmunud arvamusi näiteks volikogu liikmetelt viimase aasta-paari jooksul võib vist ühe käe sõrmedel üles lugeda.

Ma ei taha uskuda, et neil pole arvamust. Olgu, mulle on jäänud mulje, et kodanikud, kes on kogemata, teiste häälte abil volikokku või riigikokku pääsenud, ei saa tõesti aru, mis seal toimub. Üldiselt on siiski ka poliitikutel arvamus olemas, enamasti väikese ääremärkusega. Eriti kohalikul tasandil. 

Arvamus on ainult siis, kui see on n-ö off the record neljasilmajutt. Pärast helistatakse veel igaks juhuks üle ja toonitatakse, et seda arvamust, mida ta avaldas oma parteikaaslaste, omavalitsuse või tont teab kelle kohta, ei tohi mitte mingil juhul avaldada.

Mul tekib küsimus, et kuidas te siis julgete otsuseid teha. Või tehakse need teie eest tagatoas? Või kas kerkib teie käsi volikogu esimehe käskluse peale õigel ajal juba refleksina? Nagu Pavlovi koeral hakkas midagi tilkuma, kui söögikella kuulis.

Mida te kardate, armsad poliitikud? Seda, et kui ausalt arvamust avaldate, siis järgmine kord enam marjamaale ei pääse? Vastupidi. See annab feimi juurde, nagu noortel kombeks öelda.

Print Friendly, PDF & Email