Jahimehed uuendavad KIK-i abiga lasketiiru

Maakonna jahimeeste seltside volinikud kogunesid jürikuu viimase päeva õhtul Laimjala jahimajja tegema eelmisest hooajast kokkuvõtteid ja seadma sihte käesolevaks aastaks. Kinnitati eelmise aasta aruanne ja käesoleva aasta 1 miljoni krooni suurune eelarve.

Saarte jahimeeste seltsi esimehel Vilmar Reil sai täis üks aasta seltsi juhtimist. Oma Saar päris huvi, kuidas see aasta on möödunud.

“Raske aasta sattus mul esimeseks,” ütles Rei. “On suur muutuste aeg, halduslepingud, arengukavad, põhikirjad ja Eesti jahinduse tulevik üldiselt on kõik ülevaatamisel.” Ta lisas, et kõik suured muutused tuleb läbi viia just majanduses kõige raskematel aegadel, aga see on muidugi puhas kokkusattumus.

Heameelt teeb see, et jahimehed on muutumas järjest professionaalsemateks. Rei sõnul vaieldakse küll selle üle, millistel alustel peaks liikmemakse maksma, aga muus osas ollakse ikka ühte meelt. Ka laskelimiidid on enamikus täidetud ja loomade arvukus seega riigi poolt ette antud normidesse viidud. Siiski hakkab meie maadel üha enam suurenema hirvede arvukus ja see teeb muret. Hirv teeb põllule sattudes samasugust rüüstetööd nagu metssiga ja tihti on just hirved porgandipõllul käinud.

Metssigade põhjustatud kahjustused on saadud küll kontrolli alla, kuid ega need päriselt kao. Siin aitab kõige paremini põllumeeste aktiivne koostöö jahimeestega. “Siga lööb oma kärsa ikka seal maasse, kus tema tahab, ainult jahimeestele on kohe vaja teatada, kus sead tuhnimas käivad,” lausus Vilmar Rei. Väga tähtis on tema sõnul see, et metssigade söödaplatsid oleksid põllumaadest ikka parajale kaugusele rajatud.

Käesolevaks aastaks on saar-lastele keskkonnainvesteeringute keskusest eraldatud 230 000 krooni lasketiiru moderniseerimiseks. Raha saamise eelduseks oli jahimeeste otsus erastada Kalamaja maad ja sellesisulise otsuse volinikud ka vastu võtsid. Kui projekt teoks tehtud, muutub lasketiiru kasutamine mugavamaks.

“Ega praegu pole laskekatsetele tulijatel kusagil järjekorras oodatagi. Mehed seisavad õues vihma käes, kuid nüüd ehitatakse vastav ooteruum, kus saab kas või tassi kohvigi võtta,” selgitas Rei. “Ka paberimajanduse aeg peaks hakkama ühele poole saama, jahimeeste asjaajamine peab minema arvutipõhiseks.”

Veel on kavas lasketiiru varustuse täiendamine, laskjate ja kohtunike tarbeks muretsetakse korralikud kõrvaklapid ja raadiosüsteemid tiirus teadete edastamiseks.

Vilmar Rei sõnul on tore, et jahimehed tunnevad suurt huvi igasuguste koolituste vastu ja neid toimus eelmisel aastal ka mitmeid. Osavõtt on alati olnud rohkearvuline, täiendõppe korraldamisele pööratakse suurt tähelepanu selgi aastal. Esmakordselt püütakse kohale tuua ka spetsialistid jahikoerte verejälgedele juhtimise õpetamiseks.

Print Friendly, PDF & Email