Atraktiivsemad omavalitsused – Ruhnu ja Kaarma vald

Atraktiivsemad omavalitsused – Ruhnu ja Kaarma vald

 

Statistikaamet avaldas hiljuti rahvaarvu, milles on arvesse võetud ka rahvastikuränne. Saare maakonnas kasvatab nn rändega rahvaarv elanikkonna suurust vaid kahes omavalitsuses – Ruhnu ja Kaarma vallas. Just sinna eelistavad inimesel endale kodu rajada.

Statistikaameti seni avaldatud rahvaarv põhines 2000. a rahvaloenduse andmetel, mida täiendati igal aastal registreeritud sünni- ja surmaandmetega. Sise- ja välisrännet pole rahvaarvu arvutamisel arvestatud, sest 2000. aasta loendus näitas, et rände registreerimine on ebatäielik. Tingitud oli see eelkõige sellest, et elukoha registreerimine oli 1990. aastate algusest kuni 2005. aastani vabatahtlik.

Alates 2006. aastast on rändeandmete kvaliteet paranenud. Sellest johtuvalt avaldaski statistikaamet hiljuti ka rändega rahvaarvu selle aasta 1. jaanuari seisuga. Tegemist pole ühe aasta jooksul toimunud välja- või sisserändega, vaid kaheksa aasta jooksul toimunud rahvastikuprotsessiga.

Plusspoolel vaid Harju

Saare maakonnas tervikuna vähendab rännet arvestav elanikkonna statistika rahvaarvu 1366 inimese võrra ehk 3,9%. Kui seisuga 1. jaanuar 2008 oli rändeta rahvaarv maakonnas 34 845, siis rändega rahvaarv oli 33 479.

Selle näitajaga (rahvaarvu vähenemine 3,9%) pole Saare maakond just kõige viletsemas olukorras: maakondade pingereas annab see Eesti oludes üsna tubli 10.–11. koha (jagame seda Põlvaga). Maakonnad, kus ränne rahvaarvu kõige enam vähendab, on Järva (7,4%), Jõgeva (6,8%), Viljandi ja Lääne (mõlemas 6,6%).

Ainsana kasvatab ränne elanikkonna arvu (3,2%) Harjumaal, mille koosseisu on arvestatud ka Tallinn. Kui aga pealinna eraldi vaadelda, siis kahandab ränne rahvaarvu ka seal.
Kogu Eestis vähendab ränne rahvaarvu 15 527 inimese võrra ehk 1,2%.

Kaks eelistatud piirkonda

Saare maakonna omavalitsustest suurendab ränne rahvaarvu Kuressaaret ümbritsevas Kaarma vallas (5,4%) Võib oletada, et tegu on sama tendentsiga, mis mõjub elanikkonna kasvule positiivselt ka Tallinna ümbritseval Harjumaal – inimesed eelistavad kodu rajada linna läheduses asuvasse maapiirkonda, kus on rahu ja vaikus.
Kuid kõige enam suurendab ränne rahvaarvu Ruhnus, kus sisseränne on elanikkonda viimase kaheksa aasta jooksul kasvatanud koguni 59,2% ehk 42 inimese võrra.

Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et väikesaare puhul ajavad protsendimäära üleliia suureks sealse omavalitsuse pisikesed mastaabid.
Väljarände tagajärjel on rahvaarv aga kõige enam kahanenud Mustjalas (–12,3%), Laimjalas (–9,5%) ja Torgus (–8,5%).
Nullilähedane on ränne Lümandas (–0,7%), Kärlal (–1,1%) ja Muhus (–1,8%).

Print Friendly, PDF & Email