Õnnemängijad on toetanud nii Saaremaa velotuuri kui noorte nõustamist (1)

Õnnemängijad on toetanud nii Saaremaa velotuuri kui noorte nõustamist

 

Õnnemäng, mille ühest liigist – loteriidest – tegime pikemalt juttu nädal tagasi, on juba kord selline, et loodetud võit võib ka tulemata jääda. Aga võidust ilma jäädes võib iga õnnemängija lohutada end teadmisega, et päris tuulde ta oma kroone siiski ei loopinud: kaudset teed pidi jõuab vähemalt osa neist mõne ühiskonnale olulise ettevõtmise toetuseks.

Rohkem kui kolmandiku riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksust jaotab taotlejate vahel nende esitatud projektide toetuseks hasartmängumaksu nõukogu, kuhu kuuluvad kuus riigikogu liiget ning üks haridus- ja teadusministeeriumi, üks kultuuriministeeriumi ja üks sotsiaalministeeriumi esindaja.

Saare maakonnast on 2003. aasta juunist tänaseni hasartmängumaksu nõukogult toetuse saamiseks esitatud 560 taotlust. 287 neist on nõukogu pidanud toetuse vääriliseks. Kokku on maakonda vähem kui kuue aastaga tulnud 5,63 miljonit krooni hasartmängumaksuraha.

Üle kümnendiku toetusrahast sai Aadam ja Eva

Suurema osa maakonda eraldatud hasartmängumaksurahast on oma käsutusse saanud agaramad küsijad: poole sellest on oma projektide tarbeks saanud vaid üheksa taotlejat.

Kaugelt üle poole miljoni krooni ehk üle kümnendiku maakonnale eraldatud summast on saanud erakliiniku Hanvar omanike Hannes ja Varje Haaveli 2005. a juunis asutatud mittetulundusühing Aadam ja Eva.

Haavelid on ka ühed vilkamad projektiesitajad ning neile kuulub veel teinegi omamoodi rekord Saaremaal – hasartmängumaksu nõukogult korraga saadud suurim toetussumma, 2006. a algul eraldatud 250 000 krooni noorte nõustamiskeskuse asutamiseks ja selle tegevuse käivitamiseks Saaremaal.

Veel on Aadam ja Eva saanud toetust loengute pidamiseks rasedatele ning nende nõustamiseks, noorte nõustamiskeskuse teenuse propageerimiseks ja loengute pidamiseks koolinoortele teemal “Uimastid ja sõltuvuse kujunemine”.

475 580 krooni on saanud maakonna kõige agaram taotluste esitaja hasartmängumaksu nõukogule, jalgrattaklubi Viiking (juhatuse liikmed Riho Räim, Aivar Müür, Indrek Rannama, Toomas Magus ja Aivo Maripuu), kelle 33 taotlusest on rahuldatud 25. Korduvalt on hasartmängumaksust toetatud Saaremaa velotuuri, Saaremaa rattasõidu ja Kuressaare tänavasõidu korraldamist, aga toetust on saanud ka meeskonna mõttetalgud ning noorte jalgratturite laagrid ja võistlused.

Kokku 352 857 krooniga on rahastatud Saaremaa ühisgümnaasiumi ettevõtmisi, nagu Saaremaa miniteatripäevad, üleriigiline noorte solistide ja duettide konkurss, kabaree-etendus ja miniteaduspäevad.

Osav rahaküsija on ettevõtja Alver Sagur, kelle koos Reet Saguriga 2002. a asutatud mittetulundusühing Kaali Külastuskeskus ja MTÜ Panga Areng on saanud hasartmängumaksust toetust kokku 300 000 krooni Kaali laulupäeva, meteoriitikapäeva, saja viikingi meistripäevade ja arhailise käsitöö õppepäevade korraldamiseks.

Üks agaramaid toetuseraha küsijaid, kelle suu peale hasartmängumaksu nõukogus ka kunagi löödud pole, on tenniseklubi Sinnet, mille juhatusse kuuluvad Rauno Gull, Aivar Sõrm, Priit Sannik, Terje Nepper ja Hendrek Kelder. Nende esitatud 12 projekti on toetatud kokku 235 000 krooniga.

Nobedad projektikirjutajad on ka Saaremaa surfiklubis (juhatuse liikmed Johannes Kaju, Marek Lepamets, Neeme Truumees ja Anneli Varjun), nende esitatud 9 projekti on toetatud 160 000 krooniga.
Omavalitsustest on enim toetust, 143 149 krooni saanud Valjala vallavalitsus peamiselt Saaremaa vaimupuudega laste suvelaagrite korraldamiseks.

Raha pole kunagi piisavalt

Läinud aastal tuli hasartmängumaksu nõukogult maakonda 1 369 039 krooni toetusraha, 2007. a oli seda 1 105 958 ja 2006. a 1 319 321 krooni. Tänavu nelja kuuga on toetatud 19 projekti kokku 339 208 krooniga.

Alati ei saa taotlejad küsitud summat, aga abiks on ka loodetust väiksem toetus. Saare maakonnast esitatud projektidele on hasartmängumaksu nõukogu 2003.–2009. a toetust andmast keeldunud 273 korral, toetuseta jäetud taotluste kogusumma on üle 8 miljoni krooni. Samas on mõni neist hiljem taas esitatud ja siis ka toetust saanud.


Hasartmängumaks

Hasartmängumaksuga maksustatakse:
• osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo korraldamisel tehtud panustest laekunud summa,
• õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat (või kui neid ei kasutata, siis tehtud panustest laekuv summa),
• loteriipiletite müügist saadud summa.

Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse ning vastavalt seadusele kantakse sellest:
• 46 protsenti Eesti kultuurkapitalile (63% sellest summast eraldatakse kultuuriehitistele),
• 3,9 protsenti Eesti Punasele Ristile,
• 12,7 protsenti laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringute toetuseks (taotlused vaatab läbi siseministeeriumi komisjon),

• 37,4 protsenti spordi-, teadus-, haridus-, kultuuri-, laste-, noorte-, pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ning vanurite ja puuetega inimeste projektide toetamiseks (32% sellest teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektidele, 32% pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektidele, 22% olümpiaettevalmistusprojektidele ja 10% teistele spordiprojektidele ning 4% kultuuriprojektidele. Taotlused vaatab läbi hasartmängumaksu nõukogu).

Allikas: hasartmängumaksu seadus

Print Friendly, PDF & Email