Mõttetalgud tõid kokku 400 suve- ja pärissaarlast (1)

Mõttetalgud tõid kokku 400 suve- ja pärissaarlast

PIHTLA TALGUJUHT ANNI HARTIKAINEN: Kuidas muuta Rannaküla elutegevus mitmekesisemaks.

Teeme ära! Minu Eesti mõttekodades osales Saare maakonnas umbes 400 inimest, ütles ettevõtmise Saaremaa koordinaator Heidi Hanso. Suurejoonelisema idee käis välja Kuressaare linnapea Urve Tiidus, kes pani ette kutsuda Saaremaale tarkvarafirma Microsoft asutaja Bill Gatesi abikaasa Melinda – et too aitaks oma mehe rahaga saarele sobivat IT-teadmistel põhinevat ühiskonda juurutada.

Kui veel paar päeva enne suurt mõtlemispäeva võis tunduda, et enamik mõttekodasid jäävad kas päris tühjaks või tuleb neisse kohale paar üksikut entusiasti, kummutas maikuu esimene päev selle arvamise – rahvaarv mitmekordistus registreerunutega võrreldes ning mõtteid ja pakutud lahendusi sai kirja nii kohalikku tasandit silmas pidades kui ka üleriigilisi tegemisi arvestades.

21 mõttekojas (neist neli omaalgatuslikud) arutati üpriski erinevatel teemadel ning mõtlejateks olid lisaks kohalikele ka suvesaarlased, kellest nii mõnedki tahaksid kohalikus elus rohkem kaasa lüüa. “Olen kümme aastat siin käinud ning tahaks kas külaseltsis või muus vormis tegevuses kaasa lüüa,” ütles Pihtlas mõttekoja töös osalenud Evi. Pihtlas oligi kogunenud rohkem mandrisaarlasi kui kohalikke. “Tuleb välja, et saarlasi on raskem kokku saada kui mandrilt tulnuid,” konstateeris samas Ülo.

Ainus negatiivne asi, mis ka Hansole silma torkas, oli see, et kohalikke võimuesindajaid, nii vallavalitsuste kui ka -volikogude liikmeid oli mõttetalgulistega ühinenud äärmiselt vähe. “On kummaline, et enne sügisesi valimisi ei soovi kohalikud võimuesindajad kuulda rahva tahet,” märkis ta.

Või nagu küsis mõttetalgute tervitussõnavõtus president Toomas Hendrik Ilves: “Kuidas saab kodukoha elu edendada, kui mõtteid selleks pole?”

Aktiivsed suvesaarlased

Põhilised teemad, mille üle Saare maakonnas arutleti, olid seotud ettevõtluse, noorte ja vanade inimeste kaasamise küsimusega kogukonna ellu ning elu võimalikkusest maal. Päris palju otsiti lahendusi kohalikele probleemidele.

Nii murti Pihtlas pead selle üle, kuidas randlased saaksid pakkuda turistidele erinevaid teenuseid (koos kaluriga kalapüügile lisaks seenelkäimist, hüljeste, loomade ja lindude vaatlemist, paatide hooldust ja talvehoidu, suvemajade korrashoiu teenust ning talviste lõbustuste pakkumist jääl). Toreda ideena pakuti välja Kuressaare turule elektroonilise infokioski püstitamist – et turistil oleks lihtne leida soovitud teenust.

Ruhnu saarel oli üks küsimusi, kuidas saada saarele pillimees. Koostegemisi on küll, aga kohalikku pillimeest pole. “Meil on kaks lahendust praegu pakkuda. Üks neist on naljaga pooleks, et muidu uued Ruhnu elama ei saa, kui pilli ei oska mängida. Aga teine, et kord nädalas Ruhnu muusikaõpetaja organiseerida,” rääkis Ruhnu talgujuht Mati Raal.

Kõige enam inimesi oli kogunenud Muhu mõttekotta ja seal otsiti vastust küsimusele, kuidas saarele tuua just Muhumaale iseloomulikku ettevõtlust. “Valjalas oli aga näiteks teemaks, mida ette võtta tühjalt seisva meiereihoonega,” rääkis Hanso.

Orissaares arutati, kuidas Orissaare lähedal elavatele inimestele organiseerida meililist, et omavahel operatiivsetes küsimustes kiirelt suhelda. “Näiteks, kui sügisel tahad teistele teada anda, et sinu õunaaias on palju õunu ja ootad listi liikmeid neid korjama,” edastas Hanso Orissaare mõtlejate idee.

Soov uuesti kokku tulla

Hanso märkis, et äärmiselt positiivne oli see, et nii mitmeski paigas kerkis üles soov korraldada järelmõttetalgud – et asjast ikka asja saaks.
Vilsandi saarel olid olulised küsimused transport ja saarepealne heakord. “Kuidas tekitada Vilsandi külastajatele tualetikasutuse võimalus ja kuidas prügiprobleemi lahendada. Lisaks arutame transpordiküsimust, kuidas Vilsandile saada. See on eriti praegu aktuaalne, sest vesi on madal ja laev ei saa käia,” rääkis kojavanem Neeme Rand.

Kuressaare ametikooli mõttekojas oli arutlusel, kuidas teha nii, et saarlaste jaoks oleks üle väina minek lihtne maanteepikendus. Upa ametikooli mõttekoja vanem Urmas Lehtsalu kasutas mõtlejate “kohalemeelitamiseks” aga nippi – tegi mõttetalgule tuleku kohustuslikuks neile õpilastele, kel ühiskonnaõpetuses võlgnevusi. Hanso ütles, et tegemist oli väärt nipiga, kuna noored olid ise päevast vaimustuses ning uurisid, miks talgutel kasutatud avatud ruumi meetodit õppetöös ei võiks rakendada.

Mustjala inimesed otsisid küsimuste tulva hulgas vastust ka sellele, kuidas lahendada metssigade probleem, kes pidevalt põllumeestele kahju toovad. Pöide vallas arutati, kuidas parandada infovahetust ja koostööd.

Kuressaare ametikoolis tegutsenud mõttekojas pakkus aga linnapea Urve Tiidus välja ilmselt ühe pöörasema idee kutsuda Saaremaale tarkvarafirma Microsoft asutaja, miljardäri Bill Gatesi abikaasa Melinda, kes aitaks oma mehe rahaga saarele sobivat IT-teadmistel põhinevat ühiskonda juurutada. Sellist, kus suur osa eluks vajalikest toimingutest käiks arvutivõrgus.

Päris mitmes paigas lõppesid aga mõttetalgud päris talgutega. Nii pandi käed külge Leisis, Vilsandil ning Kõinastul hädapärastele korrastustöödele. Üle Eesti osales mõttetalgutel üle 11 000 inimese.

Print Friendly, PDF & Email