Et Saaremaa elamiseks üks väärt paik on, seda teame meie ise väga hästi. Mandrimehed õhkavad igatsevalt ja parimaile nende hulgast saab osaks suvine rahvapidu sadamate parvlaevajärjekorras, lätlased kadestavad avalikult ja võtavad aeg-ajalt üles Ruhnu-teema. See selleks. See oo meite maa ja me oleme uhkusega saarlased!
Tore on meil siin aastaringi. Praegu on suur kevadise ärkamise ja suve ootamise “paanika” – seeme mulda, õuemööbel paika, aknad puhtaks. Turismiasjalised lihvivad oma pakutavat kraami, juhuks kui turist juhtub äkki tulema…
Neid asjalisi on meil palju. Ning kõik me loodame turismiturul edeneda ja ellu jääda. Selleaastased igahommikused lehe-, raadio- ja teleuudised küll optimismi ei süvenda, kuid meie usk oma saarde (= Oma Saarde) on kindel ja kõikumatu. Aga kuidas seda usku ka meie potentsiaalsete külastajateni viia – vaat selles on küsimus!
Talv läbi on paljud tublid saarlased usinalt koolis käinud
Ametikool on pakkunud hulgaliselt enesetäiendamise võimalusi nii loodusturismi, maaturismi kui ka giiditöö valdkonnas. Saarte koostöökogu on õla alla pannud toote ja turunduse valdkondade edendamisel. Usun, et kõik, kes on osalenud kas või mõnelgi koolitusel, on väga rahule jäänud nii professionaalsete lektorite kui ka läbimõeldult korraldatud õppereisidega.
Et aga meie tubli töö vaid meie enda kiita ei jääks, selleks peame endast ja oma tegemistest ka mere taha teada andma. On ju maakonnas talvega palju põnevat toimunud, mida suve saabudes külastajaile pakkuda. Alles hiljuti võis lehest lugeda, et Pidulasse kerkib uhke vaba aja keskus. Ja Salme kandis toimetavad Tõllu-kummardajad.
Jüripäeval oli ka Loona mõisas Saaremaa turismile tähtis päev – võõrustati ettevõtluse arendamise sihtasutuse komisjoni, kes oli tulnud hindama loodusturismi võimalusi ja pakutavaid turismitooteid Eesti vanimal kaitsealal – Vilsandi rahvuspargis.
EAS-i turismiarenduskeskus viib läbi Euroopa rahvusvahelise turismisihtkohtade konkursi EDEN Eesti kohalikku vooru ning MTÜ Meremaa, kelle tegevuse üheks eesmärgiks on Saaremaa turismi edendamine ja tutvustamine, esitas konkursile ka meie rahvuspargis pakutavad turismitooted.
EDEN-i konkursi eesmärgiks on tuua avalikkuse ette Euroopa atraktiivseimad turismitooted. Igal aastal toimub võistlus erineval teemal, seekord siis “Eesti avastamata aar-ded. Turism kaitsealadel”. Lähtudes sellest, et 2010. aastal saab Vilsandi rahvuspargi eelkäija Vaika linnuriik (ning sellega koos kogu Eesti ja Baltikumi looduskaitse) 100-aastaseks ja pööramaks rohkem tähelepanu loodusturismi võimalustele Saaremaal, saigi ette võetud konkursil osalemine.
Saaremaa loodusturismi võimalused on suured
Kuna Saaremaa loodusturismi potentsiaal on väga tugev ning seda võimalust on siiani vähe kasutatud, siis püstitasime endale eesmärgi konkursil osalemise kaudu kaardistada kohapealsed võimalused ning teadvustada Saaremaad kui loodusturismi sihtkohta laiemale üldsusele, sh ka EAS-ile. (Seeläbi muutub ehk ka meie ettevõtjail toetuste taotlemine edaspidi lihtsamaks).
Praegu on külastajate liikumine meie kaitsealal kaootiline, sageli kasutavad turismigrupid mandri giide ja nii liigub ka suur osa rahast kõrgelt üle kohalike ettevõtjate peade selle asemel, et kohalikule ettevõtlusele kasu tuua.
Oluline on teavitada külastajaid sellest, et lisaks ammu tuntud ringile Kaali–Angla–Panga–Kuressaare loss, on Saaremaal veel väga palju muud põnevat toimetamist.
Konkursil osalemise töörühma kuulusid kohalike omavalitsuste ja turismiettevõtluse esindajad Lümanda ja Kihelkonna vallast. Vastavalt konkursi tingimustele tuli anda ülevaade kaitseala eripärast ja uutest loodusturismitoodetest.
Looduskaitse on meil aastasajaga väga hästi välja kujunenud ja ka teadustöö on väga heal tasemel, kuid külastustegevus on kaitsealal sisuliselt reguleerimata. Keelud-käsud on küll paigas, kuid neist lähtuvad võimalused on teadvustamata ja kirjeldamata. Niisiis, kelle eest me loodust kaitseme ning kelle vastu me looduskaitse reeglitega võitleme – need on küsimused, mis ootavad vastuseid.
Tutvustasin MTÜ Meremaa nimel loodusesse sobivaid turismipakette, mis on koostatud kaitseala võimalusi kasutades ning koostöös kaitseala administratsiooni ja kogukonnaga ning mis mahuvad ühise nimetuse – pärimusmatkad – alla. See on kaitsealale sobiv unikaalne retketüüp, mis ühendab kohaliku looduse ja kultuuripärimuse, arvestades seejuures kaitseala külastuse nõuetega. Pärimusmatkade hea omadus on ka see, et need on aastaringsed, st külastaja on rahvusparki oodatud iga ilmaga, igal aastaajal.
Seiklused loodusradadel
Konkursile esitati vastavalt konkursi reglemendile kolm uut turismitoodet: “Kummipaadiseiklus” Vilsandi rahvuspargi saarestikus, “Metsamuinasjutt” ja “Loodusretk” Soeginina pangal. Kaks neist kannavad Pärimusmatkade märki, kolmanda toote autor on MTÜ Uustlu Värk! Loodusretke Soeginina pangal on tunnustanud ka Eesti ökoturismi ühendus oma EHE-kvaliteedimärgisega (Ehtne ja Huvitav Eesti).
Loonal esitleti komisjonile kolmest turismitootest kahte: Uustlu Värk! oli kohal kogu oma ilus ja väärikuses ning Soeginina retk läbiti täispikkuses.
Põgusalt tutvustati ka valmivat Miku metsaparki Kihelkonna vallas. Park avatakse 6. mail kell 12 Loona mõisa vahetus läheduses vana raudteetammi ääres.
Park on loodud koostöös erametsakeskusega ja selle eesmärgiks on tutvustada loodust tegevuse kaudu – nimelt saab seal proovida igasugu vahvaid vanu metsatöid. Näiteks ootavad seal kahemehesaed, liimeister, puurehad ja vikatid. Samuti saab igaüks ise kiviaia lappimist proovida ning veenduda oma kogemuse läbi, kui kerged või rasked need maakivid siis ikka on. Püstkojas pakutakse lõkkesuppi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et meil on, mida külastajatele pakkuda! Saarelisus on eksootika, mida saame ära kasutada kohaliku (väike)ettevõtluse arendamiseks. Minus tekitas tänutunde see, et ürituse korraldamisel oli tublisid abilisi palju. Üheskoos suudame kindlasti viia Saaremaa avastamata aar-ded Euroopa kaardile.
Maarika Toomel
MTÜ Meremaa eestvedaja
miks ei korralda maailmakaardile viimist vastavat tegevust rahvuspark ise,vaid eraöigulikud MTÜ-d??