Saarlased said Setomaa õpireisilt värskeid mõtteid

SETO LAULUD RAHVA SEKKA: Evar Riitsaar ja Rieka Hõrn, kes on leelokoori Tsibihärbläseq juhataja, ühislaulu üles võtmas.

Enne Pariisi minekut käi ära Nuustakul! Seda soovituslikku käibefraasi teavad eestlastest reisihuvilised juba aastakümneid. Kas alati selle järgi ka talitatakse, on iseasi. Igatahes Saarte koostöökogu võttis eesmärgiks Nuustaku kanti ehk siis Lõuna-Eestisse sõita ja võib-olla kunagi hiljem saab Pariisi reiski teoks.

Eestiski on aga niivõrd põnevaid paiku, nii ettevõtlikke inimesi, huvitavaid talusid, väikeettevõtteid ja koolitusasutusi. Firmade ja farmide nägemisest ning koolitajate räägitust saab huviline enda jaoks väärt tarkuseteri talletada ja kodumail nähtut-kuuldut ellu rakendada.

Kõike seda kogesid saarlased, kes Leader-programmi toel kolmepäevase pika sõidu Setomaale ja Lõuna-Eestisse ette võtsid.
Ühe pühapäeva ohverdamise puhkamise või koduste tööde kõrvalt korvas Seto- ja Võrumaal nähtu. Ja mitte üksnes passiivne pilguheit võõrustajate tegemistele, vaid ka ise kaasalöömine.

Pärast viietunnist bussisõitu jõuame esimesse sihtpunkti – Obinitsasse. Tõele au andes pole mina Obinitsasse – setode ühte kultuurikantsi – varem sattunud. Tundub, et setod on Obinitsasse kokku kutsunud oma raskekahurväe.

Heledate pükste, nahkjope ja punase salliga mees munaveeretamisplatsil pole keegi muu kui andekas ja kuulus filminäitleja. Kohe fotokas kotist välja ja esimese klõpsu teengi Arvo Kukumäest. Kinomehel paistab hoog sees olevat, seletab ühe ja teisega ning varsti kaob silmapiirilt. Küllap sõitis suurlinna suuri asju ajama.

Ja sealt ta tulebki – Kauksi Ülle oma kõige pisema võsukesega! Ülle kirjutab Eesti Naises. Viimasest numbrist oli lugeda temalt soovitusi kevadise vahtra- ja kasemahla kasulikkusest.

Ülle on Saaremaagagi seotud. Pärast ülikooli esimest kursust oli ta Saaremaa lehetoimetuses praktikal. Tuletame aastakümnete tagust aega meelde. Tuleb välja, et Ülle Saaremaa-sidemed jätkuvad. Aastas vähemalt korra-kaks käib ta Triigis Vigala Sassi juures. Loominguliste inimestena on Sass ja Ülle leidnud ühise keele. Kummaline on vahest seegi, et Üllele oli Sass ilmutanud ennast unenäos. Tõsi, mis tõsi.

Nooruke tudeng oligi vahetult pärast unenägu Sassi Tartus tänaval kohanud, kuid juurde ei tihanud astuda. Õieti ta ei teadnudki siis päris täpselt, on’s see Sass või mitte. Hiljem läks ta Taaralinnas Sassi loengut kuulama ja endalegi üllatusena tunnistas, et tollesama mehega oli ta uulitsal varem kohtunud.

Kauksi Ülle elukaaslane, kunstnik Evar Riitsalu on kujundanud Sassi kirjutatud eepose “Kuldmamma”.
Ülle on elus palju jõudnud. Nii nagu ta ise ütleb, on tal kahest pesakonnast kuus last. Ajakirjanikudiplomiga luuletaja on ka kuue raamatu autor. Setode kultuuri edendamisel löövad Ülle ja Evar agarasti kaasa. Oma galeriis üllatab Evar Riitsalu saarlasi veel meeldivalt sellega, et astub publiku ette laulusolistina.

Ei pääse meiegi munaveeretusplatsist üle ega ümber. Keedetud munad taskust välja ja kohe võistlustulle. Nasva mees Jüri Assafrei oleks nagu kodus salatrenni teinud. Tema on meie reisiseltskonnast ainus, kes seto naiselt musu saab. Ikka sellepärast, et tuleb munaveeretamises kolmandale kohale. Auhinna – šokolaaditahvli – teenib ta samuti ära.
Setomaa omavalitsuste liidu kultuurinõunik Aare Hõrn annab külalistele pika ja põhjaliku ülevaate selle väikese rahvakillu tegemistest, kultuurist, traditsioonidest ja kokkuhoidmisest.

Lõõtsamehed tõmbavad lõõtsa ja lähebki tantsuks. Põrandale tulevad naised ja noorikud, tüdrukud ja poisid – kõigil üll seto rahvariided.
Ja ennäe! Üllatus üllatuse otsa. Obinitsas on kohal ka minu vana kolleeg Ilmar Vananurm.

Omal ajal olime ajakirjanike liidu korraldatud reisidel tihti koos. Kümme aastat toimetas Ilmar lehte Setomaa. Nüüd esitleb ta oma fotoraamatut “Sain haarata hetki”, milles üle 300 väärt foto Setomaa sündmustest. Setokeelsest luuleraamatust “Vii üle vii”, loeb autor ise mõned luuletused ette. Evar Riitsalu ja Seto seltsimaja perenaine, leelokoori Tsibihärbläseq juhataja Rieka Hõrn esitavad Vananurme luulest viisistatud laule.
Iga kena pidu saab ükskord otsa. Taas ratastele ja edasi Võru poole.

Üllatustemees Aigar Piho Kiidi turismitalust

Rõuge ürgorg on vapustav looduskaunis paik. Sealse Kiidi turismitalu peremees võidab oma oleku ja jutuga kohe saarlaste sümpaatia. Kiidi puhkeküla on (mäe)suusatajate meka, suvepuhkuse nautijate unelm, firmade suve- või talvepäevade pidamise paik. Siit viivad matkateed Ööbikuorgu ja Vesioina juurde. Matkata võib Hinni kanjoni, kus võimalik vibulaskmisega kätt proovida. Koostöös Tamula tallidega pakub talu hobumatku ja Rattajaaniga jalgrattamatku.

Samal õhtul saabuvad tallu vabatahtlikud töötegijad Jaapanist, Vietnamist ja veel kusagilt.
Aigar Piho ise on suure pere isa. Kõik pere kaheksa last on tublid sportlased, kes igasugustelt võistlustelt saanud auhindadeks toatäie karikaid ja muid auhindu.

Ja mis peamine – Aigar Piho on optimistlik ja avameelne. Räägib külalistele kõigest ja kõigist, millest õpihimulised saarlased teada tahavad. Talumehel on suured kogemused ka koolitajana ja mitmesugustes ühendustes osalejana. Aigar Piho eestvõtmisel on tehtud ära suur töö piirkonna lambakasvatajate ühendamiseks, koostööks ja lammaste arvu suurendamiseks.

Vähe sellest, ka Lätimaaga on sõprus- ja majandussidemed loodud. Piho sõnul elab Lätimaal, Eesti piiri vahetus läheduses palju Võrumaa juurtega inimesi. Nõnda, et Võru murrakuga saavat seal hakkama.

Kaja Kesküla tegeleb mahetootjate võrgustikuga

Võrumaa Rõuge valla Lauri küla Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla tegeleb peale talumajapidamise veel mahetoodete turundamise, koolitamise ja ka otseselt toodangu müügiga. Saarlased saavad teada, kuidas mahetootmine Lõuna-Eestis edeneb. Hästi edeneb.
Kuuldu põhjal on Saare maakonna mahetootjailgi plaanis võrokestelt malli võtta.

Iga esineja üllatab millegagi. Kaja Keskülagi on saartega otseselt seotud. Tema abikaasa Jako on Muhust pärit. Jako vanemate kodu oli Laasu talu, mille ostis Ivo Linna. Teadupärast tunneb Linna end Laasul suurepäraselt. Jako on aga Võrumaal juba ammugi kodunenud.

Rõugest Põlva Pessa, Pesast Süvahavvale

Pühapäeval jõuab väsinud, aga muljetest rikas reisiseltskond Põlvasse Pesa hotelli.
Aprilli eelviimane nädal algab hommikukohviga hotelli restoranis. Nooremad ja nobedamad saavad samas hommikuvärskusele lisa ujulast. Kella üheksaks on kõik sõiduvalmis. Meie Metra buss stardib Pesa eest Võhandu ürgoru poole. Süvahavva loodustalus ütleb tere tulemast perenaine Reet Pettai, kelle peamiseks tegevusalaks on maitse- ja ravimtaimede kasvatamine. Talu maadel kasvab koguni üle neljakümne ürdisordi.

Hakkaja perenaine võõrustab oma ökotalus ka turiste. Vahest atraktiivseim Süvahavva rajatis on maa-alune saun, kuhu saarlasedki sisse saavad astuda. Tõsi küll, seekord kütmata leiliruumi. XIX sajandi lõpul valminud villaveski talu lähistel on veel elujõus. Perenaine demonstreerib selle unikaal-setel seadmetel villatöötlemist. Villaveskis-muuseumis kedratakse eraisikute väikestes kogustes toodud vill lõngaks.

Taluaida seinal hakkab silma diplom, mille perenaine on saanud Kuressaare ametikoolist. Nõnda siis on saarlasedki võrulast koolitanud. Seekord kujuneb olukord aga vastupidiseks – saarlased saavad Süvahavval palju õpetlikku näha.

“No on see kange naine. Saare naised on kanged, aga see vist lööb oma töökuse ja jonniga saarlased üle,” kostab kellegi kommentaar grupist.
Muide, eile oli Süvahavva talu üks mõttetalgute paiku.

Nopri talumeierei teeb silmad ette suurtootjailegi

Nopri talu peremehe Tiit Niilo ristib keegi kohe kuldsuuks. Tõsi see on. Mees oskab rääkida, teeb nagu puust ette ja värvib veel punaseks ka. Niilo on tehtud mees nii oma kodukandis kui ka terves Eestis. Riigikoguski istunud.

Nopri talu karjafarm ja meierei on tõesti imetlemisobjektid. Tundub, et kõik on viimase peal. Korralik tõukari, miljoneid maksvad seadmed. Uudistoodanguks just-just meiereist tulnud juust. Rikkaliku sortimendiga talupood. Nopri talu märki kandvad tooted on hinnas ka suuremates kaubanduskettides.

Tiit Niilo on ka külaelu edendaja. Sealsest Tsiistre nukast on külaelu arendajail plaanis teha üks korralik maaelu näitamise küla. Üks vana tuuleveski on meestel plaanis töökorda sättida.
Peremehe loeng vääriks sõna-sõnalt meiegi lugejaile edastamist. Kahjuks reportaažiruum seda ei võimalda.

Kalju Mängli kitsed ja Jõeniidu puhkemaja

Haanja võlub oma maastikuga. Just Haanjas on Jõeniidu puhketalu. Väga kaunis koht.
Kõigepealt viib peremees meid pudulojuseid vaatama. Kitsed on igapidi kasulikud – pügavad korralikult karjamaa puhtaks, annavad tervislikku piima, mis talus nii toorpiimana müügiks läheb kui jagub ka juustu valmistamiseks. Proovime. Kõigile maitseb suurepäraselt.
Pere saab tulu veel metsa ülestöötamisest.

Kitsede juurest sõidame Soku manu. Imre Sokk, Kõlleste kommivabriku omanik on ehtne ärimees. Aga ei saa me siingi Saaremaast mööda. Kontori seinal ripub Erki Evestuse maal. Sellest on veel vähe. Võrumaalt pärit Saaremaa kunstnik on kujundanud Kõlleste kommimeistrite toodangupakenditki. Assortiikarbil torkab Evestuse käekiri kohe silma.

Kahjuks tallu kommimeistriks meie võõrustaja ei jää. Varsti kolib ta oma majapidamise Võru linna ja tahab seal tootmist laiendada. Majandussurutisest pole siin aga udujõhvigi.
 Teisipäeva õhtupoolikul võõrustab meid Peipsiveere köögiviljaühistu eestvedaja, ettevõtja ja Saluste turismitalu peremees Ingvar Tšižikov Jõgevamaalt. Talul on oma mustikakasvandus ja väike küülikufarm.

Hästikorrastatud talukompleks on pilkupüüdev. Peremehega vesteldes selgub aga, et köögiviljakasvatajad pole ühist keelt veel leidnud. Praegu on ühistul teatud mõttes mõõnaaeg. Peremees on ent veendunud, et saab sibulakasvatajad taas kenasti ühe mütsi alla.
Oma talus korraldab Ingvar Tšižikov koos abikaasaga ka mitmekäigulisi rikkalikke õhtusööke.

Teisipäeval on saarlased Pesas kenasti koolipingis. Kuulmas ettekandeid Seto- ja Põlvamaa tegijailt. Milline tähtsus on kohalikel toodangumärkidel, kuidas arendatakse Seto käsitööd, millega tegeleb Põlvamaa ettevõtluse arendamise sihtasutus ja palju muud on seminaril kõneaineks. Koolitaja Margus Timmo annab saarlastele kodutöögi kaasa.
Tagasiteel jagub mitmetunnise bussisõidu ajal muljeid-analüüse kuhjaga.