Pressiülevaade: Sõnnikujärv tekitas pandeemiaohu

Loomulik on, et lõppeval nädalal kirjutasid lehed palju Mehhikost vallapääsenud seagripi viirusest – teadaolevate haigusjuhtumite arv kasvab iga päev, kusjuures esimesed haiged on registreeritud ka Euroopas. Lehed panid suure lootuse Ülemaailmsele Tervishoiuorganisatsioonile (WHO), kes 2003. aastal võttis kasutusele tõhusad abinõud peatamaks atüüpilise epideemia levikut.

Londoni päevaleht The Times teab kindlalt väita, et California gripi (nii nimetatakse seagrippi USA-s) taimelavaks oli Mehhikos asuva seafarmi sõnnikujärv. Artiklis peakirjaga Mexico Outbreak Traced to “Manure Lagoons” at Pig Farm kirjutatakse: seagripi esimene juhtum registreeriti Mehhikos Velacruzi osariigi La Gloria linnakeses, kus elanikkond on juba pikemat aega protesteerinud sealse seafarmi tegevuse vastu, kuna ettevõtte läheduses elab rohkesti kärbseid ja farmist levib ebameeldivat lehka.

Ajaleht pajatab ühest haigestunud 4-aastasest poisist Edgar Hernadezist, kes tänaseks on juba tervenenud, kuid kelle analüüsid näitasid, et ta põdes just seagrippi. Nimetatud seafarmi üks omanik on maailma suuremaid sealihatootjaid, USA firma Smithfield Foods ja seal kasvatatakse aastas umbes miljon siga. Seetõttu tekivadki farmi ümbruses tohutusuured sõnnikujärved.

Smithfieldi firma esindaja teatas ajalehele omalt poolt aga, et mitte ühelgi farmis elaval seal ega ka farmitöötajal pole gripi sümptomeid veel ilmnenud. Mehhiko seakasvatajate assotsiatsiooni teadaandes on väidetud: “Me eitame kategooriliselt, et Mehhikot tabanud gripiviirus pärineb sigadelt, sest teaduslikult on tõestatud, et see pole võimalik.”

Saksa ajalehe Der Tagesspiegel vaatleja Hartmut Wewetzer kirjutab levima hakanud gripiviirusest vägagi optimistlikult. Artiklis “Plaan tegutsemiseks” (Ein Plan zur Behandlung) nimetab ta ainukeseks ärevusttekitavaks asjaoluks fakti, et tänapäeva kiirete ühendusteede tõttu võib viirus juba mõne tunni jooksul sattuda ükskõik millisesse maailma punkti.

Viirust H1N1, mis Mehhikos epideemia esile kutsus, pole veel lõplikult tundma õpitud, väidab leht. Samas on teadlastele aga teada, et see kujutab endast linnugripi viiruse (H5N1) mutatsiooni. Erinevus on vaid selles, et seagripi viirus levib kiiremini, kuid see-eest olevat ta vähem agressiivne.

Leht jätkab: uus viirus ohustab eelkõige täiskasvanuid, st organismi, kelle immuunsüsteem on välja kujunenud. Ses suhtes meenutab uus viirus “kõigi pandeemiate ema” (die Mutter aller Pandemien), nn hispaania grippi, mis vahetult pärast esimest maailmasõda nõudis 50 miljonit inimelu.

Kuid saksa kommentaator lõpetab lootustandval toonil: täna elame me aga XXI sajandil, möödunud on peaaegu sada aastat ning selle aja jooksul on viiruste levikut ja nende paljunemist detailselt uuritud… Lühikese aja jooksul on võimalik viiruste uusi tüvesid tundma õppida ja hakata tootma uusi vaktsiine…

Mõnevõrra teisest vaatenurgast kommenteerib epideemia põhjustatud psühhoosi Itaalia ajalehe La Repubblica ajakirjanik Vittorio Zucconi. Artiklis pealkirjaga “New York pelgab isolatsiooni…” (New York ora teme l’isolamento…) kirjutab ta: kui varem on Ameerikat süüdistatud “finantsviiruse” levitamises, siis nüüd peab maailm USA-d seagripi inkubaatoriks.

Samas pöörab Itaalia leht tähelepanu ka seagripi majanduslikele tagajärgedele, kuna psühhoosi õhkkonnas on järsult kerkinud ravimifirmade aktsiad. “Pole draamat, mille pealt ei saaks teenida dollareid,” ironiseerib autor. “Euroopa Liidu juhid on oma kodanikke üles kutsunud võimaluse korral vältida Põhja-Ameerikasse sõitmist. Jääb mulje, et USA oleks justnagu gigantsete mõõtmetega leprosooriumiks muutunud.”

Itaalia ajakirjanik lõpetab artikli väga emotsionaalselt: “Midagi hirmuäratavat on selles gripis, mis on alguse saanud sigadelt; see oleks nagu kättemaks (vendetta), mida poleks üldsegi osanud neist loomadest oodata, neile, kes neid loomi aretavad ja kasvatavad, et seejärel neid tappa ja süüa… Hinge jääb aga kripeldama üks mõte – kuigi viimase kaheksa aasta jooksul on Ameerika pidanud end demokraatia ja õigluse peamiseks eksportijaks, süüdistatakse just teda nüüd seagripi viiruse levitamises.”

Hispaania suurim päevaleht El Pais võrdleb artiklis “Hispaania gripi tont” (El fantasma de la “grippe espaňola”) uut viirust 1918. aastal levinud nn hispaania gripi kandjaga. Seda lugu lugedes jäi mulje, et leht püüab kummutada ajalugu mittetundvate inimeste eksiarvamust, mille kohaselt olevat hispaania gripp sündinud Pürenee poolsaarel.

El Pais kirjutab: Kui Esimese maailmasõja tagajärjel hukkus rinnetel 9 miljonit inimest, siis hispaania gripp viis teise ilma 40 miljonit hinge (siin artikli autor eksib, sest mõlemad arvud on vähendatud – toim). See oli inimkonna ajaloo kõige kohutavam pandeemia. Kuigi epideemia esile kutsunud viirus ei pärinenud sigadelt, oli see sama tüüpi, mis praegune – H1N1.

Riigid, kes osalesid sõjategevuses, ei teatanud puhkenud epideemiast. Saladust hoiti põhjusel, et ei nõrgeneks sõdurite moraal. Haigusest rääkis vaid Hispaania kui neutraalse riigi ajakirjandus: seepärast võibki öelda, et hispaania gripp on oma nime saanud tänu tsensuurile, mitte aga päritolu tõttu.

Hispaania gripi esimene haigestumisjuhtum registreeriti ametlikult USA-s Kansase osariigis asuvas Camp Funstonis 1918. aasta 4. märtsil. Juba aprillis levis viirus kõikjal Põhja-Ameerikas. Kui aga USA väed (Ameerika kuulutas Saksamaale sõja 1917. a aprillis – toim) 1918. aasta kevadel Euroopasse saabusid, jõudis nn hispaania gripi viirus ka vanale kontinendile. Kuna sõjast laastatud Euroopa tervishoiusüsteem polnud võimeline korralikult töötama, oli viirusel siin levikuks eriti soodne keskkond.