Ootamatu haiguspuhang Mehhikost

Ootamatu haiguspuhang Mehhikost

 

Juba paar nädalat võib maailma ühes suurimas megapolises Méxicos, kus elab ligi 20 miljonit inimest, täheldada küllaltki ebaharilikku vaatepilti – tõenäoliselt esimest korda ajaloos on linna katedraalid ja jalgpalliväljakud inimtühjad. Lisaks on Mehhiko ametivõimud kuni 6. maini sulgenud kõik koolid ja keelanud suuremad rahvakogunemised.

Sääraste radikaalsete abinõudega püütakse vältida inimeste suuremaid omavahelisi kokkupuuteid. Eesmärgiga kuidagigi saada kontrolli alla uus viirus, mis Mehhikos on nõudnud kaheksa ja USA-s ühe inimelu (30. aprilli seisuga). Sellele lisaks oli aprilli lõpus grippi meenutava haiguse tagajärjel Mehhikos surnud 176 inimest (vt tabel).

Imetilluke süüdlane

Põhjuseks, et võimud on sunnitud sääraseid karme meetmeid võtma, on meedikutele seni tundmatu viirus. Teatakse vaid, et tegemist on sigadel esineva gripiviiruse (A/H1N1) vormiga, mis on leidnud tee, kuidas inimestele üle kanduda. Juba märtsi keskpaiku täheldasid Mehhiko ametivõimud, et järsult on suurenenud nende patsientide arv, kes on haigestunud kopsupõletikku või mõnda muusse hingamisteede haigusesse.

Pärast esimesi uuringuid sai selgeks, et tegemist pole sesoonse gripiviirusega, vaid täiesti uut tüüpi viirusega, mis sisaldab seagripi, linnugripi ja inimesegripi geneetilist materjali, sh elemente seagripi Euroopa ja Aasia vormidest.

Pärast sellist kohutavat avastust tõstsid meedikud häiret – olid nad ju kokku puutunud rohkearvuliste haigusjuhtumitega (üleeilse, s.o 30. aprilli seisuga oli sääraseid juhtumid kogu maailmas u 3770), mille tekitajaks võis vähemalt välisel vaatlusel olla just uus viirus. Kuigi seni pole veel tõestatud, kas kõigi nende ametlikult registreeritud haigusjuhtumite põhjustajaks on tõepoolest uus A/H1N1 või on haigestumiste taga juba tuntud gripiviiruse vormid.

Praegu testivad Mehhiko ja WHO eksperdid kohalikes laborites haigetelt võetud viiruste geneetilisi näidiseid, et jõuda selgusele, kui palju inimesi tegelikult on nakatanud gripiviiruse uus vorm.

Lisaks Mehhiko ametivõimude pingutustele on viis USA osariiki – California, Texas, Kansas, Ohio ja New York – kinnitanud A/H1N1 tekitatud haiguse kergemaid juhtumeid. Üleeilse seisuga oli kõnealuse viirusega nakatatud ligi 100 USA kodanikku, neist üks on haiguse tagajärjel surnud. Lisaks on laboratoorselt kinnitatud juhtumeid registreeritud ka Hispaanias, Suurbritannias, Iisraelis, Uus-Meremaal, Saksamaal, Kanadas jm.

Muutusid valvaks

Uue viiruse levik on valvsaks muutnud maailma paljud riigid: kiiremas korras suurendavad nad viiruste tõrjeks mõeldud preparaatide varusid. Siit ka põhjus, miks tõusid sel nädalal järsult paljude ravimifirmade aktsiad.
Mõned valitsused on läinud isegi nii kaugele, et keelasid sealiha impordi Põhja-Ameerikast, kuigi WHO spetsialistid on kinnitanud, et liha kuumtöötlemisel hävib viirus täielikult. Hiina ja Venemaa on pannud karantiini Mehhikost ja USA-st saabunud inimesi, kel on avastatud kahtlasi haigussümptomeid.

Aasia suuremad lennujaamad on varustatud spetsiaalsete kuumatundlike seadmetega, et eristada neid reisijaid, kelle kehatemperatuur on miskipärast tõusnud üle normi. Varem on sääraseid seadmeid kasutatud linnugripi ja SARS-i nakatunute avastamiseks.

Selle nädala alguses tõstis WHO pandeemia tekke ohu kolmelt punktilt neljale, kuid juba kolmapäeval – pärast seda, kui USA-s registreeriti esimene surmajuhtum – viiele punktile (üldse on skaalal kuus taset), tõdedes, et viirus on hakanud levima inimeselt inimesele. Samas aga ei soovita WHO ametnikud riikidel rakendada reisipiiranguid, kuna viirus on juba niigi üle riigipiiride levinud.

Hea ja halb uudis

Asjatundjad väidavad, et praegu on veel vara öelda, kui suur on tõenäosus, et viiruse A/H1N1 uus vorm võib tekitada pandeemia. Öeldud on, et kogu selle loo juures on üks hea ja üks halb uudis.

Alustaksime halvast: erinevalt tüüpilisest gripist, mis reeglina ohustab esmajoones vanureid ja neid, kelle immuunsüsteem on miskipärast nõrgenenud, langevad uue viiruse ohvriks ka noored ja terved. Põhjuseks on siin asjaolu, et suurem osa inimestest ei puutu elus sigadega kokku just eriti sageli. Seepärast pole neil ka seagripi viiruse suhtes immuunsust. See on pandeemia teket soodustav tegur.

Gripiviiruse A/H1N1 uus tüüp levib väga kiiresti ning seni pole tõhusat vaktsiini, mis suudaks seda tõkestada. Ja kui võimud hakkavadki kohe praegu selle väljatöötamisega tegelema, on tõenäoline, et enne poolt aastat vaktsiini ei leita. Selle aja jooksul võib aga juhtuda, et viirus on jõudnud muteeruda.

Ent positiivne sõnum on – nii väidavad asjatundjad –, et vähemalt seni on uus viirus reageerinud juba olemasolevatele antiviiruspreparaatidele (nagu näiteks Tamiflu). Veel on julgustavaks asjaoluks fakt, et väljaspool Mehhikot registreeritud uue viiruse tekitatud haigusjuhtumid (v.a üks) on seni olnud suhteliselt kergekujulised. Spetsialistid on Mehhikos registreeritud surmajuhtumeid seletanud sellega, et sealsed haiged ei pöördunud õigel ajal arsti poole.

Siit saab teha järelduse, et kui viirus ka omandab pandeemilise iseloomu, st hakkab levima väga suurel maa-alal, pole ta tõenäoliselt surmav – varajane ja õigeaegne avastamine võimaldab haiguse kontrolli alla saada. See oleks praegusel ajal, mil valitseb veel rohkesti selgusetust, lohutavaks momendiks.

Ja veel üks hea uudis – mitmed spetsialistid on kinnitanud, et tänapäeva maailm on pandeemiaks palju paremini ette valmistatud kui näiteks veel kümme aastat tagasi. Paar aastat tagasi Aasias puhkenud linnugripp ja selle vastu võitlemine andis ju hea kogemuse.

Print Friendly, PDF & Email