Tänavused mõttetalgud on selja taga ning kokkuvõtete tegemiseks on Naela toimetusse kutsutud kohalik suurim mõtleja ning talguline professor Kosmos.
Te võite mäletada professor Kosmost sellistelt talgutelt nagu “Törkmeele juures lilli istutamas”, “Rohime rediseid rõõmuga” ning “Tuhlivõtt Nire-Märgjärve pool”. Kosmose sõnul ei ole tänapäevased talgud enam see, mis vanasti.
“Iga kord sai ikka käe mullaseks, turja märjaks ning tagatipuks valutasid kondid jõuludeni välja,” meenutas Kosmos. “Vot need olid alles talgud.” Nüüd aga on asi tema sõnul talgutest kaugel. Pärast hommikust õhtuni mõtlemist oli Kosmose kätes vaid kramp pliiatsi hoidmisest ning valutavate kontide asemel üritas ta järgmisel hommikul padjalt tõsta pead, milles peituv aju oleks kui linttraktori alt läbi käinud ja tuikas hullemini kui pärast eelviimast tinutamist koos Tiit Törkmeelega.
Professor Kosmos ei osanud öelda, mida ta nüüd peale hakkab, sest nii vähe valutavaid konte ja samal ajal nõnda kõvasti huugavat pead ei ole teoreetiliselt võimalik ühe keha küljes kanda.
Kuid kuidas kulgesid professor Kosmose mõtted sel pühal päeval? “Mõelda sai sel päeval tõesti kõvasti,” tunnistas Kosmos ning paigutas jääkuubikuid pealaele. Kosmos oli tulemustega rahul. “Vaadake, nagu ma aru sain, oli mõttetalgu eesmärgiks inimesed mõtlema panna ning see toimis sajaprotsendiliselt,” kinnitas suur mõtleja.
Rahvas ärkas unest
Kui mõttetalgutest meedias rääkima hakati, ärkas justkui kogu Eestimaa rahvas talveunest ning hakkas mõtlema. Kosmose naabrimees näiteks mõtles sellest ajast kuni täna õhtuni, mis asjad need mõttetalgud sellised on. “Ma pole varem näinud, et keegi nii pingsalt millegi üle mõtleks,” kirjeldas Kosmos. “Ta pani endale hommikul kella kolmeks äratuse ning hakkas pead murdma, uinudes alles südaööl, kusjuures ka siis raskustega.”
Kosmose sõnul oli hämmastav näha sellist ajulist aktiivsust, kuid tulemus oli mõnevõrra küsitava väärtusega. “Ma ei usu, et ta lõpuks välja mõtles, millega tegu oli.”
Tulemuseks oli aga korralik kaalukaotus ning ennist ümaras vormis olnud naabrimees mahuks nüüd vabalt miss Estonia bikiinidesse ära. Tulemus seegi.
Teine Kosmose naaber nägi samuti ränka vaeva mõttetöö elavdamisega. Tema oli endale selgeks teinud, et mõttetalgud tähendavad suurt mõtlemissimmanit ning mis asi simman on, seda teab igaüks – kõik möllavad ringi ning joovad kustumiseni. Ju siis on mõtlemissimman sama asi, ainult et mõeldakse, kuniks silm loojub.
Kohalik teema
Tema suurimaks mõtteks neil viimastel kuudel oli väljaselgitamine, kas minna mõttetalgutele või mitte. Ühest küljest oli tegu põhimõttelise küsimusega – riik vajab mõtlejaid –, kuid teisalt tekitas raskusi aru saada, kas tema on mõtleja.
Nii murdiski Kosmose teine naaber kuude kaupa pead eksistentsiaalsete küsimuste üle. Tema traagika seisneb aga selles, et talgute lõppemisega ei lakanud tema aju töötamast. Nüüd istub ta aias roosipõõsa ääres ning üritab välja mõelda, kas oleks pidanud minema või mitte.
Ka professor, nagu teada, mõtles neil päevil kõvasti. Tema oli oma koja juht ning valis koja mõtteteemaks pakutud variandi nr 19 – “Kohalik teema”. Talgud kulgesid edukalt – kohe hommikul mõistsid kohale tulnud talgulised, et nende kandi kohalik teema on kohalike humalasõprade käima pandud õllekehade tühjendamine, ning nii anti kohalikule teemale tuliselt pihta.
“Vähemalt üks asi pole tänapäevani talgutel muutunud,” võttis Kosmos asja kokku. “Napsu võetakse tõsise talgutöö kõrvale endiselt nagu minu vaarisade ajal.”
Õnneks oli Eesti pärast suurt mõtlemist endine.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
See on küll jama, kui selleks, et inimesi mõtlema panna, peab talgud korraldama.
miks peaksid inimesed mõtlema?
Hallo kosmos!
Kui inimene ütleb aaa-see eristabki inimest ahvist
Mõelnud kord Mart poolteist kuud järjest, kas harida põllumaad või mitte. Oli temagi lugenud Shakespeare poolt kirjapandud Hamleti monoloogi “olla või mitte olla”. Maadles nüüd mees nagu Taavet Koljatiga oma olemise probleemiga, aga õiget saljavõitu ta ei saanudki. Näe, vanad põlluharijad ja talumehed tegid palehigis oma igapäevast tööd, ega raisanud kallist aega tühipalja lõugadelõksutamise peale. Ometigi mõtlesid just nemad ilma igasuguse kisa ja kärata välja rehielamu ja suutsid Maarjamaal vilja kasvatada ja selle rehielamu patrel paarutades küpsekski saada. Nii toideti ära oma lapsed ja kodakondsed ning okupatsiooniajal ka veel osa ühest suurest naaberrahvast. Ka sellel ajal tehti talguid, kuid ikka asiseid- ja töötalguid. Nüüd, paarkümmend aastat pärast Mardi suurt võitlust iseenese ja põllumajanduse olemise üle, oleme jõudnud sinnamaale, et põllud võsastuvad, kraavid kasvavasd kinni ja meie peame mõttetalguid. Uskumatu, kuhu me oleme küll jõudnud-mõttetalguteni! Kui meie esivanemad näeksid millised mahajäetud on meie põllud, põõraksid nad hauas ringi ja hüüaksid:”Tule taevas appi”. Otse loomulikult on mõte pealuusees üks äraütlemata hea asi, kuid ta peaks seal olema õigel ajal ja õiges kohas. Kus oli riigimeeste mõte siis, kui meie põllumajandus põhja lasti ja maa harimata jäeti. Kus oli siis mõte, tahaksin mina teada?
kust sellised isamaalised kesikutepärased mõtted nagu tuhlis kirjutab? omal ajal olid Tartus seintele juhised kirjutatud professor Kiple poolt: HAIGUSTE RAVI – SEE ON PRII TOIT jne.
Et ikka võib jälle sedamoodi asjadele läheneda- või siis -kes lasi tõde jälle selles valguses paista?
Ei ole minu eelnevas kommentaaris kesikute maailmavaatega midagi ühist. Teie arvates on siis niimoodi, et kui avaldatakse veidi teistsugust arvamust kui seda on praeguse valitsuse oma, siis on kohe tegemist kesikute ja nende maailmavaatega. Teie rahustamiseks võin kohe mainida, et minumeelest puudub kesikutel üldse maailmavaade, kui selline. Neil on ainult idavaade, ehk siis venevaade. Nüüd aga läheme oma jutuga edasi ja räägime vastutusest ja mõttetalgutest. Kui Martpoiss paarkümmend aastat tagasi otsustas meie põllumajanduse sinna saata, kus see parajasti on, siis ei küsinud ta selleks rahvalt nõu ega teinud mõttetalguid. Ta oli omaarust väga tark ise otsustama. Nüüd, kui asi pehmeltõeldes p–s on, tahetakse otsustamine delegeerida rahvale, ise otsustamisest ja hilisemast vastutamisest kõrvale hiilides. Mina arvan, et igaüks peab ikka ise oma kokkukeeratud jama heastama ja kui mees ollakse, siis ka olema valmis vastutuskoormat kandma.
Tobu-Mart lasi meie põllumajanduse põhja nagu kõik teavad ja nüüd ei taha teda ka grusiinid enam näha!
Inimene ei saa siis vigu parandada kui ta nendest aru ei saa.Peab ikka kõva pea olema.