Mõttetalgud ehk Milleks raisata vaba päeva (8)

Mõttetalgud ehk Milleks raisata vaba päeva

 

Viimasel ajal on Minu Eesti mõttetalgute kohta tulnud mitmeid küsimusi ja tähelepanekuid, mõni kommentaar on konstruktiivne, teine niisama terav.
Ent kommenteerimine reedab selle, et mõeldakse kaasa. Aga eksisteerib teinegi mõtteviis – konstruktiivne koosmõtlemine.

Mõttetalgud toimuvad homme ja on korraldatud selleks, et inimesed leiaksid üheskoos lahendusi oma kogukonna muredele.
Juba kokkutulemine ise on suur asi, sest viimasel ajal on maad võtnud trend oma asja ainult üksi ajada, koostegemise võlu on kuidagi ära unustatud.

Olen ise pärit Pöide vallast Reina külast ja pean tunnistama, et kõigi oma küla inimestega meie pere tihedalt ei suhtle. Tere ütleme, ära tunneme, lähima perega ajame juttu ka, aga teiste tegemistest palju ei tea. Ja ega naabridki kontakti otsi. Aga auk külatees või transport lähima arsti juurde on ju kõigi mure.

Mõttetalgud ongi see koht, kus saad üle pika aja naabrit märgata ja temaga koos leida oma kogukonna, küla või valla elu parandamiseks lahendusi, mida hiljem siis ka ellu viia.

On öeldud, et mis nüüd mina, las teised mõtlevad või et mis sellest kokkutulemisest ja kaagutamisest ikka kasu on, niikuinii ei juhtu pärast mitte midagi.

Niisama seletamine ja süüdistamine ongi ainult päeva raiskamine. Minu Eesti algatajad on aga pikalt vaeva näinud, et seda vältida.
Kes kohale tuleb, näeb ise, et tegelikult on paari lihtsa nipi abil võimalik väga konstruktiivselt mõelda ja teha seda mõnusas avatud õhkkonnas.

Minu tutvusringkonnas on hästi paljudel inimestel täiesti toredaid ideid, mis kindlasti teeksid Eesti elu mõnusamaks. Ent oma peas mõtet mõlgutades ei juhtu sellega tegelikult midagi.

Kui mõtet teistega jagada, leiad mõttekaaslasi ja igaüks saab idee elluviimisesse panustada. See ongi Minu Eesti mõte – tuua meie ideed meie endi ette, et koos head mõtted teoks teha. Ei maksa karta, et sinu idee on kehv. Nõrgad kohad saab ju teiste abiga likvideerida!

1. mai on ainult algus, sest siis saavad ju mõtted-lahendused alles välja pakutud. Ma loodan ja olen selles üsna kindel, et igast mõttekojast tuleb terve trobikond häid ideid, mida tasub kindlasti teoks teha. Mõni neist vajab teostuseks ainult üht talgupäeva kümne külamehega, teine aga pisut pikemat analüüsi, kolmas ehk hoopis seadusemuudatust.

Minu Eesti koduleheküljele www.minueesti.ee tuleb pärast 1. maid ideepank, kus saab peaaegu küpsed ideed päris valmis küpsetada. Ja kui 1. mail idee ei purtsata, siis hiljem saab sinna lisada kas või teistest lahendustest inspireeritud uusi mõtteid.

Mulle on paar korda öeldud, et kuule, noor aktivist, dissident ja maailmaparandaja, küll sa varsti näed, et niikuinii ei juhtu teie algatusest midagi. Mina aga veel usun, et saarlaste ja eestlaste kangekaelsus viib sihile. Mul on ajalootundidest meeles, et eestlased on ennegi koos suuri asju teinud, et oma elu parandada.

Mõelgem siinkohal iseseisvusele või üldlaulupidudele. Tegelikult on kõik lihtne: iga inimese õnn on tema enda kätes, riigi õnn rahva kätes. Sõltub ju meist endist, kui palju oleme nõus tegema, et Eestis oleks veel parem elada.

Lihtne on vastutust ära anda ja kõrvaltvaataja rollis teisi kommenteerida. Katsetaks sedakorda mõtlemise teist varianti ja mõtleks kõik koos. Need, kes tahavad mõttetalgutel kaasa lüüa, saavad end mõttetalgutele registreerida meie kodulehel, kohalikus raamatukogus või kojavanema juures.

Võib ka 1. mai hommikul mõttekoja uksest lihtsalt sisse astuda ja parema Eesti nimel oma panuse anda. Kui külvame 1. mail mõtet, lõikame peagi ka tegusid.

Print Friendly, PDF & Email