Torutööde käigus avanes Kärlal muistne surnuaed

Torutööde käigus avanes Kärlal muistne surnuaed

JÄID TORUDELE ETTE: Kärla kandi inimestele tarvilike trasside kaevamise käigus tuli ilmsiks nii luustike kui ka ehteid.
Mait Sooäär

Kärla kiriku taga tuli torutööde käigus maapõuest lagedale hulgaliselt luustikke ja esemeid, millest vanimad ligi 700 aastat vanad. Tegu on endise surnuaiaga, kuhu nüüd paigaldatakse vee- ja kanalisatsioonitorud.

Kohas, kust peaksid edaspidi läbi minema Kärla kandi inimestele tarvilikud kanalisatsiooni- ja veetorud, takerdusid tööd kolm nädalat tagasi, kui kopaga kraavi kaevamisel hakkas paari meetri sügavusest maapinnast luid välja tulema. Trassitööd enne jätkuda ei saa, kui arheoloogid on kohapeal oma töö lõpetanud.

Kaks nädalat Kärla kiriku taga väljakaevamisi teostanud OÜ Tael arheoloog Vladimir Sokolovski kinnitas, et ilmselgelt on tegu vana surnuaiaga.

“Kokku oleme leidnud 25 fikseeritud luustikku,” ütles Sokolovski. Lisaks tuli maapinnast välja ka segamini ja katkisi inimluid. Kas tegu on meeste või naistega, arheoloog enne uuringuid öelda ei tahtnud. Siiski näitas ta väikest kilekotti paari leitud luustikuga, mis arvatavasti kuulusid imikutele.

Arheoloogi sõnul on näha, et tollal olid inimesed maetud umbes meetri sügavusse maapinda, nüüdseks aga on maapind veelgi tõusnud.

Tavaline asi

Sokolovski ütles, et sellised surnuaedade avastamised kaevetööde käigus ei ole haruldased. Tema sõnul on kaevetööd Tallinnas nähtavale toonud ka surnuaedu, kus on tuhandeid luustikke.

Kärlalt leitud luud lähevad nüüd Tallinna antropoloogilistele uuringutele. Kui mõni neist luustikest pakub erilist huvi ja on väärt säilitamist, arvatakse ta vastavasse kogusse, kuid ülejäänud maetakse maapõue tagasi. Millisesse surnuaeda, seda Sokolovski veel öelda ei osanud.

Sõled ja mündid

Luustike juurest leitud esemete põhjal on alust arvata, et tegu on surnuaiaga, mis pärineb ajavahemikust 14.–17. sajand.

Vanemad leiud nagu hõbedast hoburaudsõled kuuluvad varasemasse perioodi, kuid arheoloog näitas ka hästi säilinud 1/6 Rootsi ööri, mis tema arvates pärit aastaist 1666–1668.

Sokolovski rääkis, et surnutele pandi tollal veel kaasa esemeid, mida peeti teispoolsuses vajalikuks. Olgugi et ristiusk oli selleks ajaks juba valdav, oli rahvas arheoloogi sõnul vanadest matmiskommetest visa loobuma.

Samas ei ole Kärla leiukohast leitud midagi erilist, pigem ootuspärased asjad: mõningad ehted, väikesed kogused münte, mõni potikild ja nuga.
Kärla trassitöödel järelevalvet teostav Mait Sooäär ütles, et kui arheoloogid oma töö lõpetavad, siis saavad torutööd jätkuda ning läbi muistse surnuaia hakkab kulgema vee- ja kanalisatsioonitrass.

Parasjagu kellegi sääreluude ümbert liiva eemaldamisega tegelenud kaevaja Marju Mihkelson pakkus, et väljakaevamised võivad võtta veel ligikaudu nädala.

Print Friendly, PDF & Email