Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi 60. sünnipäeva eel

Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi 60. sünnipäeva eel

 

12. septembril 2009 tähistab Kuressaare täiskasvanute gümnaasium Kuressaare Linnateatris oma 60. juubelit. Oodatud on kõik lõpetajad, endised koolijuhid, õpetajad ja koostööpartnerid.

Meenutusi ajaloost

Kool on oma pika ajaloo jooksul kandnud erinevaid nimesid: Kuressaare Töölisnoorte Keskkool, Kingissepa Töölisnoorte Keskkool, Kingissepa Õhtukeskkool, Kuressaare Õhtukeskkool. Alates 2004. aastast kannab kool nime Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium.

Kooli kaks eelmist direktorit Marie Liiv ja Helve Õnnis on üles ehitanud väga kindlal vundamendil töötava haridusasutuse, kus põhiväärtusteks on õpilaskesksus, pädevad õpetajad ja koostöösuhted.

Kooli vilistlane Jaanis Prii on meenutanud: “… kool ja direktriss Marie Liiv jätsid mingi erilise tunde, mida polnud kogenud üheski varasemas koolis. Toona ei osanud seda mõista, kuid nüüd tagantjärele arvan, et see oli õhkkond, mida meie riigi haridusametnikud täna igasuguste imenippidega saavutada püüavad. Õhkkond, kus iga õppurit peetakse omaette isiksuseks.”

Seda joont on kool püüdnud säilitada tänapäevalgi ning õpilased oskavad seda hinnata.

Nii nagu kooliõpilased on pidanud olema paindlikud, sobitamaks õpinguid oma töö ja pereeluga, on ka kool pidanud olema paindlik uute asukohtade ja õppekorralduse osas.

Viimased viis aastat paikneb täiskasvanute gümnaasium oma koolitüübile väga sobivas majas Rootsi 7, kus jagab hoonet TTÜ Kuressaare kolledžiga.

Õpilased on esile tõstnud just väga head kohavalikut ja õpikeskkonna hubasust, mis tekitab teatud turvatunde. Maja vajab küll osaliselt renoveerimist, kuid peamine on hea õhkkond ja ühtekuuluvustunne, mida ei saa õppeprotsessi juures alahinnata.

Viimasel viiel aastal on kooli õpilaste arv kasvanud, mis ei ole küll eesmärk omaette, kuid on seotud eelkõige sotsiaalsete probleemidega meie ühiskonnas.

Tänane päev

Praegusel, juubeliaastal õpib koolis 252 õpilast, neist 2/3 käib tööl ning paljud neist on ka pereinimesed. Meie õpilastel on kokku 71 last.

Täiskasvanute gümnaasium on kool, mis mõeldud eelkõige neile õpihimulistele inimestele, kel haridustee kunagi mingil põhjusel pooleli jäänud. Samuti nendele noortele, kellele suured päevakoolid kas tervislikel või mingitel muudel põhjustel ei sobi.

Õppetöö toimub kolmes osakonnas: õhtuses, kaugõppeosakonnas ja põhikooliosas.

Juba mitmendat aastat on võimalik õppida üksikaine õppijana neil õpilastel, kellel on tahtmine mingis aines lisateadmisi omandada, et riigieksam edukalt sooritada.

Neil, kellel soovi ja võimeid iseseisvalt õppetööga toime tulla, on võimalik eksamid sooritada eksternina. See nõuab muidugi väga suurt tahtejõudu ja enesedistsipliini.

Täiskasvanute gümnaasium võtab põhikooliossa õpilasi vastu alates 17. eluaastast, gümnaasiumiosas vanuselisi piiranguid ei ole. Viimaste aastate vanim õpilane on olnud 54-aastane. Hetkel õpib meie koolis mitu üle 40-aastast õpilast ning praktika on näidanud, et kõige kohusetundlikumad õpilased ongi just vanemaealised õppurid.

Õppekavad ja riigieksamid on täiskasvanute gümnaasiumis samasugused nagu päevakoolides, ainult koolitunde on tunduvalt vähem. Seega on iseseisva töö maht päris suur, sest kaugõppeosakonnal on tunnid kahel päeval nädalas, õhtusel osakonnal kolmel nädalapäeval. Lisaks anname individuaal- ja õpiabitunde ning konsultatsioone neile, kes seda vajavad.
Valikainetena õpetame arvuti- ja majandusõpetust ning merenduse aluseid.
Meie kooli esmane eesmärk ei ole õpilaste ettevalmistamine kõrgkooliks, kuid vaatamata sellele on igal aastal terve hulk õpilasi kõrgkooli edasi läinud, enamik nendest riigieelarvelistele kohtadele.

Oma teadmisi jagab meie koolis õpilastele 16 õpetajat, kokku on töötajaid 20. Õpetajad on tõelised oma ala professionaalid ja väga hästi kursis andragoogilise õpetamise põhitõdedega. Kooli kaader on suhteliselt püsiv olnud. Staažikamatest pedagoogidest võiks nimetada Anu Rannamaad, Mare Markust, Aili Porilat, Janika Pannelit, Ester Kuusikut, Urmas Lehtsalu, Marvi Ehtet.

Käesoleval õppeaastal on põhikooliosas abis matemaatikatunde andmas meie kooli endine kauaaegne direktor Helve Õnnis.

Esiletõstmist väärivad ka üle 10 aasta koolis töötanud juhiabi Kadri Markus, alati abivalmis infojuht Olle Koert, aga ka õpetajad, kes käivad meid teistest koolidest aitamas: Maren Asumets, Mai Rand, Aili Jung, Liia Arikas, Merike Olo, huvijuht Liana Heinsoo, sotsiaalpedagoog Kai Rannastu, merendusaluseid õpetav Valdur Lind, arvutiõpetaja Tiit Tilk.

Vaade tulevikku

Kool on päris paljudest tormituultest läbi käinud: on muutunud nimi, asukoht, arusaamad kooli vajalikkusest. Õnneks on nii haridusministeerium kui ka riigikogu kultuurikomisjon uues põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõus näinud täiskasvanute gümnaasiumidele ette väga kindla ja olulise rolli meie riigi haridusmaastikul, mis annab meile kahtlemata tuge oma rasket, kuid huvitavat tööd jätkata.

Eelkõige tunneme aga, et maakonnas ainsa seda tüüpi koolina oleme praegusel ajal inimestele väga vajalikud, sest paljudele on meie kool päästerõngaks töökoha säilimisel või kunagi katkenud haridustee jätkamisel.

Kuna riik peab uue PGS jõustumisel väga olulisteks kriteeriumideks üldhariduskoolide hindamisel valikainete rohkust ning koostööd üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste vahel, siis oleme ka oma koolis sellega alustanud.

Eelmisel aastal lisasime valikainete hulka merenduse alused, mis on omamoodi seotud nii olulise saarluse temaatikaga. Järgmisest õppeaastast plaanime koostöös Kuressaare ametikooliga hakata naisõpilastele valikainena andma lapsehoidu. Õppekava on välja töötanud meie sotsiaalpedagoog Kai Rannastu.

Ideedest, kuidas kooli õpilastele mõeldes edasi arendada, meie töötajatel puudust pole, kui ainult materiaalne baas järele tuleks!
“Usun, et see eelkõige inimestega arvestav õhkkond on midagi, mis on jääv ja kannab kooli ning tema elanikke – kooliperet – kindlalt läbi erinevate aegade, läbi päikese ja tuisu,” on kirjutanud üks meie vilistlane. Usume seda meiegi.

Print Friendly, PDF & Email