Jahilkäimine naiste hulgas järjest popim

Jahilkäimine naiste hulgas järjest popim

NAISED JA RELVAD: Relvaga naised pole juba mingi üllatus politseis, piirivalves või sõjaväes, järjest rohkem naisi soovib käia ka jahil.

Selle nädala lõpul algavatel Saaremaa noorjahimeeste kursustel osaleb tavapärase ühe naise asemel koguni viis naisterahvast.

“Sellist asja pole ligipiireski veel olnud,” ütles kursusi korraldava Saaremaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Vilmar Rei.
Saaremaa jahimeeste seltsi direktor Ilmo Torn märkis, et jahitunnistust taotleva isiku 3000 krooni maksval koolitusel osaleb umbes 30 osavõtja hulgas tavaliselt vaid üks naine.

“Eelmisel aastal oli üks ja mitmel eelneval aastal pole ühtegi olnud,” rääkis Torn, kelle sõnul on Saare maakonnas praegu kokku kümmekond naissoost jahimeest. Kogu Eesti peale on naiskütte umbes sada.
Jahimeeste seltsi juhtide sõnul on jahindusest huvitatud naisterahvad tavaliselt pärit peredest, kus jahipidamise traditsioonid on au sees, päris võhikuid huvitab loomade küttimine harva.

Kursustel osalejatest on paar tüdrukud juba varem ka Saaremaa jahimeeste eest võistlemas käinud.
“Siis on nendega jutuks olnud, et võiks ju ka jahimeheks hakata ja nüüd on naised siis sellise asja plaani võtnud,” rääkis Ilmo Torn. “Üldjuhul on nii, et kui naisterahvas juba jahimeheks hakkab, siis on tal selleks tõsine huvi või tahtmine,” lisas ta.

Ilmo Torni hinnangul võib naisi julgustada senisest enam jahipidamisega tegelema asjaolu, et Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhiks valiti hiljuti naisterahvas (Hegne Lump). “Olen käinud temaga koos Muhus jahil ja kütiliinis võttis ta nõnda paugutamise lahti, et vähe pole,” välistas Torn võimaluse, et naisi saab jahimeestena alahinnata.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht, ligemale 15 aastat jahipidamisega tegelenud Hegne Lump ütles Oma Saarele, et sel aastal on nii mõneski maakonnas naiste arv noorjahimeeste kursustel tõusnud ja paljud neist naistest on jahimeheks hakkamisest mõelnud juba varem.

“Reeglina on need naised pärit suguvõsast, kus on jahilkäimise traditsioon,” märkis Lump. “Neid, kes on tulnud sõbranna toel, on hästi vähe,” lisas jahimeeste seltsi tegevjuht, kes iseoma eeskujuga on jahinduse juurde toonud siiski kaks sõbrannat.
Hegne Lump rääkis, et aastate jooksul on talle jahilkäikudelt kogunenud mitu trofeed.

“Iga jahilkäimisega kaasneb mingisugune emotsioon ja kui sellega kaasneb veel trofee, siis on see väga ilusaks mälestuseks sellest jahisituatsioonist,” ütles naine, kes enda sõnul pole seni küttinud vaid karu ja hunti.

Print Friendly, PDF & Email