Küüditamise 60. aastapäev tõi pisarad silma (1)

Küüditamise 60. aastapäev tõi pisarad silma

LÄHEB NOORTELE KORDA: Markus Sepa sõnavõtt oli kohalolijate sõnul liigutav ning purustas müüdi, et noortele Eesti rahva kannatused korda ei lähe.
Peeter Kukk

Eile südapäeval Kudjape kalmistule küüditatute mälestusmärgi juurde kogunenud inimesed said osa südamlikust ja isiklikke mälestusi puudutavast mälestushetkest. Oli märtsiküüditamise 60. aastapäev.

Lilled oma vanaema ja vanaisa mälestuseks tõi Kuressaare linnapea Urve Tiidus.

Kohalolnutele väga hingeläinud sõnavõtuga esines Kuressaare gümnaasiumi 12.c õpilane Markus Sepp, kes rääkis sellest, kuidas tema vanaema väikese tüdrukuna küüditamisest pääses.

“Kui sõjaväe veokid olid õue sõitnud, hakkas vanavanaema kiiresti asju pakkima. Siis aga küsis soldat, kas teie olete Aavikud. Nemad ei olnud Aavikud,” edastas Markus Sepp vanaema mälestusi.

“Suuremat kergendust ei saanud olla. Meie küll pääsesime, aga Aavikud pidid ikka minema,” kõneles noor mees, lisades, et need, kes viidi, näitasid üles suurimat vaprust.

“Meie jääme siia Kudjapele käima igal aastal,” lubas Markus Sepp.
Eilsel küüditamise 60. aastapäeval tõdeti Kudjape memoriaali juures, et on viimane aeg kirja panna kõikide veel elavate küüditatute mälestused ning sellestki, kui oluline on rääkida juhtunust ja seda mäletada.

Puudutab ju Saare maakonnast kokku 3800 inimese Siberisse viimine pea kõiki peresid. “Me ei suuda ennast asetada nende inimeste olukorda, kes 60 aastat tagasi viidi teadmatusse,” märkisid nii Urve Tiidus kui ka Markus Sepp.

Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mika Männiku sõnul on aga kummaline, et tänapäeval on olemas haritud inimesi, kes väidavad, et küüditamist pole olnud. “See oli genotsiid, mis eesti rahva vastu toime pandi, ning sellised kuriteod on aegumatud,” toonitas ta.

Print Friendly, PDF & Email