Peaaegu iga neljas Saaremaa koolilaps õpib Kuressaare gümnaasiumis (29)

Peaaegu iga neljas Saaremaa koolilaps õpib Kuressaare gümnaasiumis

 

Saarlased on kooliteed kohustuslikus korras käinud veidi üle 300 aasta. Esiotsa polnud see tee pikk – koolitare oli oma kodukülas ja koolikohustuski kestis vaid paar-kolm talve. Aga ajad muutusid ja palju reforme üle elanud koolivõrk koos nendega. Täna tuleb lastel tarkust taga nõuda palju kauem ja enamasti ka kodust hulga kaugemal.
1919. aastal laiendati Eestis koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale, kuueklassiline koolikohustus hakkas kehtima 1930. aastal, 1940. aastal sai kohustuslikuks 7-klassiline, 1961. aastal 8-klassiline ning 1986. aastal 9-klassiline haridus.

Nagu hariduse sisu, nii on ka koolivõrk olnud pidevas muutumises. Praegugi peetakse haridusministeeriumis plaani viia alg- ja põhikooliklassid gümnaasiumidest ära omaette kooliks.

Koguteose “Saaremaa” 2. osas avaldatud andmete järgi oli Saaremaa koolivõrk 19. sajandi keskel tihedaim Eestis – 1852. aastal tegutses siin 255 luterlikku ja õigeusu kooli. Nõukogude võim päris iseseisvalt Eestilt 1940. aastal Saare maakonnas 75 kuni 6-klassilist kooli ja ühe gümnaasiumi, kui Eesti 1991. aastal taas iseseisvus, oli siin üldhariduskoole 33.

85 koolist järel 21

1949./1950. õppeaastal töötas Saare maakonnas 17 alg-, 60 mittetäielikku kesk- (7-klassilist) ja kaks keskkooli, lisaks 6 maa- ja töölisnoorte kooli, seega kokku 85 üldhariduslikku kooli. 1960ndate alguses vähenes vene koolide arv seoses sõjaväeosade lahkumisega saartelt, aga koolivõrgu suur kokkutõmbumine oli alles ees. Sedavõrd kui tühjenesid külad ja ühendati kolhoose, liideti ka koole. Aastatel 1980–1987 tegutses tollases Kingissepa rajoonis 9 alg-, 14 põhi-, 5 kesk- ja üks õhtukeskkool, kokku 29 üldhariduskooli.

1987. aastal liideti Karja ja Koikla algkool ning oma põhikooliga tuli Kingissepa rajooni koosseisu Ruhnu saar. 1988. aastal valmis Salmel uus koolimaja ning Salme algkool ja Tiirimetsa põhikool liideti Salme põhikooliks.

Perestroika ja taasiseseisvumisega kaasnes endiste aegade idealiseerimine. Kunagiste kodulähedaste väikeste külakoolide idülli püüti taastada kaasajas ning 10 aastaga avati kokku 11 algkooli ja lasteaed-algkooli: 1987. a Pärsamal, 1989 Ansekülas ja Pammas, 1990 Tagaverel, Abrukal ja Võhmas, 1991 Vaiveres, 1992 Taritus ja Nasval, 1994 Vättal ja viimasena 1996. a Ida-Niidu lasteaed-algkool. Dejevos suleti algkool sealse nõukogude sõjaväeosa lahkumise järel 1993. aastal, põhikoolide ja keskkoolide arv aga jäi selle aastakümne jooksul endiseks.

Viimase veerandsaja maksimumsuuruse saavutas maakonna koolivõrk 1996. aastal, kui tegutses 16 alg-, 15 põhi-, 5 kesk- ja üks õhtukeskkool, kokku 37 üldhariduskooli. Kuid juba 1997. aastast hakati hiljutiavatud algkoole jälle sulgema.

Esimesena lõpetas kuus aastat tegutsenud Abruka algkool 1997. aastal, järgmisena suleti 1998. a Võhma algkool. 1999. a suleti Anseküla algkool ning Vaivere ja Eikla algkool ühendati Kaarma põhikooliga. 2001. a lõpetasid tegevuse Nasva, Vätta, Pamma ja Vaivere algkool, 2002. a Taritu lasteaed-algkool ja Hellamaa algkool, 2004. a suleti algkoolid Metskülas, Pärsamal ja Randveres ning Ida-Niidu lasteaed-algkoolist sai taas lasteaed.

Kümme aastat tagasi, 1998. a oli maakonnas kokku 35 üldhariduskooli: 14 alg-, 15 põhi-, 5 kesk- ja üks õhtukeskkool. Järgmisel, 1999. aastal lõppes vene õppekeelega keskkooli tegevus Kuressaares ning nüüdsest Vanalinna koolist sai põhikool.

2005. a sai Kuressaare õhtukeskkoolist täiskasvanute gümnaasium. Lasteaed-põhikooliks muudeti samal aastal Mustjala ja Torgu põhikool, 2006. a ka Kahtla, 2007. a Kaarma ning 2008. a Kihelkonna põhikool. Lasteaed-algkooliks muudeti 2006. a Pihtla algkool ning järgmisel aastal Torgu lasteaed-põhikool.

Möödunud aastal suleti Torgu lasteaed-algkool ja Tagavere algkool ning praegu tegutseb maakonnas 21 üldhariduskooli – üks lasteaed-algkool, 3 lasteaed-põhikooli, 12 põhikooli, üks keskkool, kolm gümnaasiumi ja üks täiskasvanute gümnaasium.

Koolivõrgu koomaletõmbamine aga pole sellega veel lõppenud. Hiljuti langetas Kuressaare linnavolikogu otsuse ühendada Kuressaare põhikool lähema paari aasta jooksul Kuressaare gümnaasiumiga ning liiga väike õpilaste arv seab suure küsimärgi alla veel mitme kooli püsimajäämise.

Õpilaste arv kahaneb

Koolide püsimajäämine oleneb küll ka valdade majanduslikest võimalustest, aga ennekõike ikkagi õpilaste praegusest ja lähemas tulevikus loodetavast arvust. See aga väheneb kiires tempos nii maal kui linnas.

Saaremaa muuseumi teaduri Külli Rikase kogutud andmetel istus 1949. aastal maakonnas koolipinki 7152 õpilast, kellest 221 õppis maa- või töölisnoorte koolis töö kõrvalt. Kümme aastat hiljem, 1959. aastal oli maakonna üldhariduskoolides kokku 6115 õpilast, kellest töölisnoorte keskkoolis õppis 209.

Vahepeal alla kuue tuhande piiri langenud õpilaste arv kerkis taas veidi üle kuue tuhande 1986. a sügisel. Kümme aastat tagasi, 1998. a oli Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna andmetel maakonna üldhariduskoolides kokku 6435 õpilast, kellest 168 õppis õhtukeskkoolis.

See saavutus jääbki viimase veerandsaja aasta suurimaks. Veidi üle 6000 püsis õpilaste arv veel 2002. aastani, siis hakkas kiiresti langema ning 2006. aastal oli maakonnas üldhariduskoolide õpilasi juba 4949, käesoleval õppeaastal aga 4278, kusjuures päevakoolide õppureid on vaid napilt üle 4000.

Keskkooliklasside õpilaste arv päeva- ja õhtuses õppes kokku ületas tuhande piiri 1992. aastal, kui päevases vormis omandas keskharidust 835 ja õhtukeskkoolis 208 õpilast. Kõige suurem oli gümnasistide arv 2005. a, kui keskkooliosas õppis kokku 1313 õpilast, neist päevases 1065 ja täiskasvanute gümnaasiumis 248. Tänavu omandab keskharidust 1204 õpilast, neist üle viiendiku täiskasvanute gümnaasiumis.

Algklassides õppis kõige rohkem, 2710 õpilast 1997. a sügisel. 1999. aastani ulatus algklasside õpilaste arv üle kahe ja poole tuhande, siis hakkas see kiiresti langema ning oli 2002. a 1939, tänavu juba 1165, nii et suurt järelkasvu ei ole enam loota ka järgmistele kooliastmetele.

Saare maakonna koolivõrgu arengukavas aastateks 2004–2011 on kirjas, et alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidus peab olema kõigile soovijatele kättesaadav, sõltumata tema regionaalsest asukohast ja materiaalsest seisust. Samas tõdetakse, et põllumajandusliku suurtootmise ajal Saaremaal väljakujunenud koolivõrk ei ole enam jätkusuutlik.

Seoses elanike arvu vähenemisega valdades on paratamatud ka muutused koolivõrgus. Arvestades kooli tähtsust normaalse elukeskkonna säilitamisel valdades, seab arengukava esimeseks prioriteediks alghariduse tagamise kõigis Saare maakonna valdades ning teiseks prioriteediks põhihariduse kättesaadavuse kõigis valdades maakonna koolivõrgu ideaalmudelina. Teise eemärgina nimetab arengukava piisava mahuga gümnaasiumihariduse kättesaadavust.

60 aastat tagasi õppis maal asuvates üldhariduskoolides 83 ja linnas vaid 17 protsenti õpilaste üldarvust, praegu aga on maakoolide õpilaste osakaal õpilaste üldarvust vaid 37 protsenti ning kuigi linnaelanike osakaal maakonna rahvastikus on praegu 42%, moodustavad Kuressaare linna koolides õppivad lapsed ja noored 63 protsenti õpilaste üldarvust.

Kuigi maakonnas tegutseb praegu 21 üldhariduskooli, saab juba ligi veerand – 24 protsenti – maakonna õpilastest hariduse ühest koolist – Kuressaare gümnaasiumist, mille õpilaste arv ainsana maakonnas ulatub üle tuhande. Samas ei ulatu peaaegu pooltes maakonna koolides õpilaste arv sajanigi – Kaarma ja Lümanda koolis õpib 71, Tornimäel 56, Kihelkonnal 54, Mustjalas 48, Kaalis ja Kahtlas 47, Pihtlas 9 ja Ruhnus 7 last.

Kui Ruhnu kooli püsimajäämise kasuks räägib selle asukoht muudest keskustest eemal väikesaarel, siis kuigi head tulevikku ei tõota liiga väike õpilaste arv Pihtla, Kaali, Kahtla, Mustjala, aga ka Kihelkonna ja Tornimäe koolile. Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters kinnitas, et koolide saatus on igal juhul kohaliku omavalitsuse kätes – koolide jätkamine või sulgemine oleneb linna- või vallavolikogu otsusest.

Print Friendly, PDF & Email