Juubilar Rein Rooväli: Saaremaa Rahvateatri bussijuhist peanäitejuhiks

Juubilar Rein Rooväli: Saaremaa Rahvateatri bussijuhist peanäitejuhiks

JUUBILAR: Märtsi algul 75-aastaseks saanud kauaaegne Saaremaa Rahvateatri juht Rein Rooväli naudib nüüd oma Nooruse tänava kodus vanaisapõlve.

Endine Saaremaa Rahvateatri peanäitejuht Rein Rooväli sai selle aasta 9. märtsil 75-aastaseks. Elvas sündinud ja end Tartu poisiks tunnistav Rein juhtis rahvateatrit 20 aastat ja naudib nüüd koos oma võluva naise Salmega vanaisapõlve.

Mälestused möödunud rahvateatriaegadest toovad Rein Rooväli näole muheda muige, aga samas meenutab ta, et ei olnud kerge, kui tuli olla nii lavastaja, dekoraatori kui ka majandusjuhi rollis.

Endine ohvitser sobis hästi poliittööle

Noorena õppis Rein Tartus automehaanikuks. Pärast tehnikumi lõpetamist taheti ta tööle suunata Siberisse Baikali järve äärde. Et sellest pääseda, astusid Rein ja tema tehnikumikaaslased Leningradi sõjakooli, mille lõpetamisel (1954) sai ta võimaluse tulla tagasi Eestisse, kus teenis demineerijana Narvas, Jõhvis jm. Ohvitserileiba sai ta maitsta Tallinnas Juhkentali polgus. Varsti rahvusväeosad likvideeriti ja Reinul tekkis võimalus demobiliseeruda, mille ta ka ära kasutas.

Sõjaväekohustustest vaba mehena töötas Rein Tartus autoremonditehases, kuni teda kui endist ohvitseri komsomoli rajoonikomiteesse instruktoriks “soovitati”. Sellesse aega jääb ka Reinu esimene kokkupuude teatriga, kui Vanemuise teatris 1958. aastal vabaõhulavastus “Tasuja” välja tuli, mida mängiti Äksi mõisas ja kuhu ka Rein osalema kutsuti. Rein oli siis 24-aastane noor mees, kelle uute sõprade hulka kuulus nüüd ka näiteks Vanemuise teatri näitleja Leonhard Merzin.

Eneselegi ootamatult valiti Rein tollase Orissaare rajooni komsomolikonverentsil komsomoli rajoonikomitee I sekretäriks. Rajoonide kokkuliitmisel suunati ta Kingissepa komsomoli rajoonikomitee II sekretäriks.

Parteiametist päästis rahvateater

Kõik sai alguse 1959. aastal, kui Rein ühines kultuurimaja näiteringiga, mida juhendasid Margot Koel ja Heino Kivi. Esimene etendus, milles uus liige kaasa lõi, oli “Ulatame neile käe”. 1963. aastal asutati ametlikult Saaremaa Rahvateater.
1965. aasta alguses otsustas trupi bussijuht Kaasiku Mihkel tervise tõttu töö jätta ja nii oli vaja uut meest bussi juhtima. Kuna nadi palga peale kedagi ei leitud, otsustati, et bussi võib ju juhtida ka trupi näitleja Rein Rooväli.

1965. aasta suvel otsustas teatri peanäitejuht Heino Kivi ameti maha panna, kuna ei kannatanud ühe ajakirjaniku materdavat kriitikat. Osalt on kriitikul ju õigus oma arvamusele, aga materdada noort vabatahtlikest koosnevat truppi võib olla ka liigne küünilisus.
Niisiis anti teatri dokumendid Reinu kui ainsa teatri palgal oleva mehe kätte. Kuni leitakse uus peanäitejuht… Need dokumendid jäid Reinu kätte 30 aastaks.

Nüüd tuli tal tegeleda kõige muu kui näitlemisega. Reinule jäi küll püstolnäitleja roll, mis tähendas haigeks jäänud näitleja asendamist etendustel. Muud ülesanded olid dekoratsioonide valmistamine, rahastamisega tegelemine, etenduste organiseerimine ja ka lavastamine.
Oma õnnestunumateks lavastajatöödeks peab Rein Rooväli Remarque’i “Lõpp-peatust” (1972), Oskar Lutsu “Tagahoovis” (1974), Gandoni “Kolme Margaritat” (1978).

Viimane oli tõeline väljakutse – kuna näidendi tegevus kulgeb läbi kolme ajastu, tuli õmmelda ka vastavad kostüümid ja teha grimm ning õppida-uurida eri ajastute olekuid ja hoiakuid. Rein ise mängis Mephistot.
Rein Rooväli kiidab toonase näitetrupi headust. Koos käidi ringreisidel ja ülevaatustel paljudes Eestimaa suuremates ja väiksemates paikades. Eriti soojad suhted olid Otepää rahvateatriga, aga ka Rakvere ja Pärnu omadega. 

Mõõtu võeti üksteiselt iga-aastastel ülevaatustel. Rein mäletab, kuidas nad Tallinnas Albert Uustulndi “Kaugused kutsuvad” etenduse eest tormilise aplausi osaliseks said. Just selles kõlanud meremeeste laulude ja huumori eest. Seda oskavat vaid saarlased.

Tollase rahvateatri eripära oli ka näitekirjanikega kohtumine ja arutamine, mis näitlejatele motivatsiooni andis. Tihti võis proove vaatamas näha Aimée ja Vladimir Beekmani, Dagmar Normetit, Aadu Hinti ja loomulikult Albert Uustulndi.
1972. aastal algas koostöö Tallinna pedagoogilise instituudiga. Diplomitöid käisid siin tegemas Ly Pulk, Venda Peebo, Inge Krjukov jpt. Tihti käisid lavastusi konsulteerimas Eesti Draamateatri näitlejad Priit Ratas ja Heino Torga.

1989. aasta oli omamoodi murranguline aasta, siis saadi endale sõprusteater Soomest Valkeakoskist. Sellest kujunes pikaajaline sõprussuhe nii kahe teatri kui ka kahe näitejuhi vahel.
Rein naerab siiani, kuidas Valkeakoski näitejuht Ahti Suakas oma soomekeelse tekstiraamatuga Saaremaale lavastama tuli. Reinul ei jäänud muud üle, kui oma pea olematu soome keele ja sõnastiku abil see tekst eesti keelde tõlkida.

Peale Soome õnnestus rahvateatril käia ka Bornholmil ja Ahvenamaal. Kõik see sündis tänu Põhjamaade Instituudile. Reinule teadaolevalt pole Saaremaa Rahvateater pärast 1994. aastat väljaspool Eestit enam etendusi andnud.
Olgugi et Rein enam rahvateatris ei tegutse, jälgib ta selle ja üldse Kuressaare kultuuriringkondade tegevust siiani. Ta loodab vaid, et rahvateatrit taas rohkem austama hakatakse, seda nii Kuressaare linna kui ka kogu saarerahva poolt.


Rein Rooväli lavastused Saaremaa Rahvateatris

“Tavaline inimene” 1966
“Esimene äike” 1966
“Ballaad tütarlapsest” 1967
“Vajatakse valetajat” 1969
“Meri kutsub” 1970
“Pani Dulska moraal” 1970
“Kõik head inimesed” 1971
“Lõpp-peatus” 1972
“Antonina” 1974
“Tagahoovis” 1974
“Pokkeriöö” 1976
“Õnnejaht” 1977
“Kolm Margaritat” 1978
“Kes tappis Robert Kriguli?” 1979
“Soolane suudlus” 1980
“Kui…” 1982
“Teise avenüü vang” 1983
“Raudne kodu” 1983
“Pühapäev on tore päev” 1984
“Esmaspäev on hirmus päev” 1984
“Koidikud on siin vaiksed” 1985
“10 ööpäeva armastuse ees” 1986
“Vaikne nurgake” 1987
“Niskamäe noor perenaine” 1988
“Üksiku mehe maja” 1989
“Kallid külalised” 1990
“Niskamäe Heta” 1991
“Vajatakse valetajat” 1992
“Kihnu Jõnn” 1993
“Õhtusöök viiele” 1994
Rein Rooväli on mitmetele lavastustele teinud ise ka lavakujunduse. Ka on Eesti Televisioon salvestanud ja näidanud tema lavastusi, nagu näiteks “Pühapäev on tore päev”, “Esmaspäev on hirmus päev” ja “Kolm Margaritat”.

Allikas: Saaremaa Rahvateater

Print Friendly, PDF & Email