Eelolev nädal möödanikus

Täna möödub üheksakümmend aastat päevast, 1919. aasta 21. märtsist, mil ungari mässumeelne revolutsionäär Béla Kun (1886–1938) kuulutas Budapestis välja Ungari Nõukogude Vabariigi. Béla Kun ise sai uue riigi sõja- ja välisministriks. Kuid tegelikult oli ta julm diktaator, kes kehtestas Venemaa eeskujul punase terrori.

Muide, enne sõda oli ta skandaalijanune ajakirjanik või õigemini (kui kasutada tänapäeva eesti ajakirjanikele omast terminoloogiat), nn uuriv ajakirjanik, kes paljastas võimumeeste korruptiivset tegevust.

Kui puhkes Esimene maailmasõda, saadeti ta Austria-Ungari armee ridades rindele. Pööre toimus tema elus 1916. aastal, kui Béla Kun langes venelaste kätte vangi. Venemaal võttis see mässulise hingega, ebaõiglust mittesalliv ja maailma parandada sooviv ungarlane kiiresti omaks enamlaste radikaalse kommunistliku maailmavaate. Ta hakkas seda ideoloogiat niivõrd aktiivselt pooldama, et köitis peagi enamlaste liidri Lenini tähelepanu.

Pärast maailmasõja lõppu, kui Saksamaa ja Austria-Ungari olid kapituleerunud, saatis Lenin ta tagasi Ungarisse proletaarset revolutsiooni korraldama. 1918. aasta detsembris asutas ta Ungari kommunistliku partei ja hakkas välja andma oma ajalehte (Vörös Újság – Punane Ajaleht), mis kutsus rahvast üles revolutsioonile.

Säärase mässulise tegevuse eest saatis krahv Mihály Károly (1875–1955) valitsus Béla Kuni vanglasse. Kuid juba kolme kuu pärast, 1918. a märtsis oli mees taas vabaduses ja siis saabuski tema tähetund – kuna Ungari oli sõja kaotanud ja riik vaevles majanduskriisis, õnnestus kommunistidel võim haarata.

Tõsi, uue terroristliku valitsuse eluiga jäi lühikeseks – see püsis vaid 133 päeva. Vaadetelt oli Béla Kun punane, kuid samas ka suur rahvuslane ja patrioot.

Pärast võimukaotust kodumaal õnnestus sel punapruunil mässajal pageda Nõukogude Venemaale, kus ta töötas erinevatel ametikohtadel. 1937. aasta mais, nn suure stalinliku terrori ajal Béla Kun arreteeriti. Kaua aega oli teadmata tema täpne surmakuupäev. Tänaseks on selgunud, et ta hukati 1938. aasta augustis. Eks säärane olegi ühe kurja inimloomuse tegevuse paratamatu vili!

Homme möödub kaheksakümmend viis aastat päevast – see oli 1924. aasta 22. märtsil –, mil Lenini lesk Nadežda Krupskaja (1869–1939) saatis partei juhtkonnale märkmed, mis enamlaste liider oli talle 1922. aasta lõpul ja 1923. aasta alguses enne oma surma dikteerinud. Nende märkmete seas oli ka Lenini nn testament, milles sisaldus nõudmine kõrvaldada Stalin-Džugasvili partei juhtivatelt ametikohtadelt.

Tookord Krupskaja teatas, et Lenin olevat palunud tal see dokument avalikustada pärast tema surma partei esimesel kongressil. Niimoodi sündmused aga ei arenenud, partei lihtliikmetele tehti Lenini nn testament (koos juhtkonna kommentaaridega) teatavaks alles ülejärgmisel kongressil.
Tookord läks Stalin pärast kongressi kohe erru – “seoses sm Lenini tehtud kriitiliste märkustega”. Kuid tegelikult oli see kavalalt läbi mõeldud manööver: partei keskkomitee “nõudis”, et Stalin jätkaks ametikohustuste täitmist. Ja tema loomulikult nõustus… Mis oli sellise “voorusliku käitumise” tagajärg, peaks ajaloohuvilisele hästi teada olema.

Eeloleval nädalal möödub kuuskümmend aastat ühe traagilisema sündmuse algusest eestlaste, lätlaste ja leedulaste ajaloos. 1949. aasta 25. märtsil algas Baltimaade rahvaste teine massiline küüditamine.

Märtsi lõpus ja aprilli alguses viidi oma kodudest külmale maale ligi 100 000 inimest. Eestist küüditati ametlikel andmetel enam kui 20 700 inimest ehk 2,5% kodumaal elanud eestlastest. Vastav kogemus oli Nõukogude võimudel suur – varem oli ju kodudest välja aetud ja uude kohta elama viidud terved rahvad: tšetšeenid, Krimmi tatarlased, ingušid, kalmõkid jpt.

Viiskümmend viis aastat tagasi, 1954. aasta 26. märtsil, tunnustas Nõukogude Liit de jure Saksa Demokraatlikku Vabariiki (lühend DDR) ja sõlmis selle riigiga diplomaatilised suhted. Kes küll osanuks tookord prognoosida, et vähem kui nelja aastakümne pärast pole maailma poliitilisel kaardil enam DDR-i ega ka Nõukogude Liitu!

Print Friendly, PDF & Email