Müüdid ja tegelikkus liiklusjärelevalves (2)

Müüdid ja tegelikkus liiklusjärelevalves

 

Kuulujutu levitamine on üks kõige efektiivsem informatsiooni edastamise viis. Neid on läinud liikvele ka seoses politseitöö ja liiklusjärelevalvega ning ühel levinud müüdil, mis pani inimesed tulekustuteid ja muid ohutusvahendeid ostma, peatungi veidi pikemalt.

Jaanuaris oli Eesti Televisiooni eetris saade “Vabariigi kodanikud”, milles arutati möödunud aasta detsembris kehtima hakanud karmimate liikluskaristustega seotud teemasid. Küsimusi said esitada ka saate vaatajad.

Üks televaataja soovis teada, miks karistab politsei autojuhte 3000-kroonise rahatrahviga õigeaegselt hooldamata tulekustuti eest. Selle küsimusega lasti piltlikult öeldes džinn pudelist välja ning müüt politseist ja hooldamata tulekustutist oli loodud.

Kustuti eest ei ole kedagi trahvitud

Tegelikult ainuüksi sellise rikkumise eest Eestis sõiduauto juhte karistatud ei ole, küll aga on seda tehtud, kui tegemist on ühissõidukitega.
Meedia haaras aga teemast kinni ning selle käsitlemisel lisati värve juurdegi. Pidin ka oma tuttavatele selgitama, et politsei ei karista inimesi hooldamata tulekustuti või ohutusvesti selga panemata jätmise eest pimedal ajal, kui juht on autost välja kutsutud.

Pärast mitmeid selgitusi nii kirjutavas kui ka rääkivas pressis hakkas kumu vaibuma, kuid lõplikult ei ole jutud kadunud siiani.

Miks on vaja kuulujutu temaatikale üldse tähelepanu pöörata? Vastan: antud juhul on tegemist hea näitega, kus kuulujutt võib olla ka positiivsete arengute vallandajaks. Võitjad olid nii ohutusvahendite hoolduse või müügiga tegelevad ettevõtted kui ka need inimesed, kes oma auto turvavarustust parandasid. Uskujatel võis jääda politseist vaid väär mulje kui trahvimasinast.

Politsei tegutsemise põhimõtteid liiklusjärelevalves

Politsei üks ülesannetest on liiklusohutuse tagamine, mitte aga riigi rahakoti täitmine. Eelkõige tuleb ohutuse all mõelda inimese elu ja tervise kaitsmist. Tegeleme nende liiklusalaste rikkumistega, mille toimepanemisel seatakse ohtu inimeste elu ja tervis. Lihtsaim näide on lahtine turvavöö. Osa inimesi on siiani arvamusel, et turvavöö on mõeldud politseiniku jaoks ja selle kinnitamata jätmisega kaasnevate tagajärgede eest vastutab inimene ise.

Selline seisukoht on vale ja siinkohal tulebki politseinikul sekkuda.
Politsei peab olema väga tähelepanelik ja resoluutne nende rikkumiste suhtes, mis on peamised liiklusõnnetuste põhjused.

Lisaks juba nimetatud turvavarustuse kasutamise eiramisele suhtub politsei nulltolerantsiga mootorsõiduki juhtimisse alkoholijoobes või juhiloata sõitmisse ning lubatud sõidukiiruse ületamisse. Samuti on teravdatud tähelepanu all kergliiklusega seotud rikkumised.

Meeldetuletused neile, keda politsei on karistanud

Määratud rahatrahvi maksmiseks on aega 15 päeva. Kui politsei koostas väärteoprotokolli, on seal kirjas kuupäev, millal otsus teatavaks tehakse. Otsust koju ei saadeta, inimene peab sellele ise politseisse järele tulema.
Lihtsaim võimalus oma otsusest teada saada on aga kasutada politsei e-teenuseid riigiportaalis www.eesti.ee . Palju vajalikku infot leiab ka politsei veebilehelt www.politsei.ee .

Otsusega mittenõustumisel võib selle kohtus vaidlustada.
Head liiklejad! Kui miski politsei tegevuses küsimusi tekitab, siis soovitan lisateavet hankida elukohajärgsest politseiasutusest ning küsida selgitusi asjatundjatelt.

Kuulujuttude vahendusel info kogumine võib viia eksiteele ja tekitada nii mõnegi väärarusaama.

Print Friendly, PDF & Email