Senine palgasüsteem saab korrastatud

Senine palgasüsteem saab korrastatud

 

Eesti omavalitsused, erasektor ja enamik eraisikuid teevad praegu inventuuri nii oma eelarves kui ka üldistes arusaamades majandusest. See uuenenud, et mitte öelda unustatud vana arusaam on lihtne – igapäevaseks tegevuseks saab kulutada reaalselt juba teenitud tulu, mitte loodetavaid või laenuks võetavaid rahasummasid.

Miks on vaja palgakärpeid ja kui solidaarsed need ikkagi on? Kuressaare näitel saab muutunud olukorra lahti rääkida kohaliku omavalitsuse tasandilt. Tarbimises ja tööturul toimunud muudatused sunnivad kokku tõmbama kulutusi avalikus sektoris. Tegelikult toimub see esmakordselt viimase 12 aasta jooksul. Vahepealne aeg kasvatas kohaliku omavalitsuse süsteemis töö mahtu. Laulva revolutsiooni põlvkonnad täitsid lasteaiad ja klassid.

Inimestel tekkis rohkem vaba raha kultuurielamuste jaoks, tugevalt kasvasid ootused linna elukeskkonna ja infrastruktuuri kvaliteedile, ehitusbuum pani linna planeerijad ja ehitusosakonna täistuuridel tööle. Kasvas eurorahade taotlemise ja projektide juhtimisega seotud töö hulk linnavalitsuse süsteemis. Sellele töömahu kasvule järgnes ka palgatõus avalikus sektoris, tehes kõige vägevama tõusu aastail 2007–2008.

Ühtäkki on kõik vähenenud

Kes merd tunnevad, teavad, et kõrgeimale tõusulainele järgneb alati kõige madalam laine. Nüüd on see kohal. Ühtäkki on kõik vähenenud. Laenuraha, tarbimine, töökohtade arv, tootmine. Ettevõtluses loodud maksuraha, mille arvelt hoitakse ka avalikke teenuseid vastuvõetaval hinnatasemel, on kõvasti kahanenud. Tagantjärele võib targutada, et kas oli vaja nii suurt palgatõusu eelnevatel aastatel.

Kui tollal oleks üldine palgatõus olnud seotud (töökohtadel, kus töö maht ja efektiivsus teragi ei kasvanud) kas või tarbijahinna indeksiga, poleks praegused kärped nii rasked. Minevikku ei muuda, küll aga meenutab praegune aeg munitsipaalsüsteemis töötavatele inimestele väga üheselt, et isegi kui osa üksusi teenib omatulu, luuakse peamine rahaline lisaväärtus, mida saab maksudena kokku koguda ja avalike teenuste korraldamiseks kasutada, ikkagi ettevõtluses.

Palgafondi vähenemine 18%

Volikogu andis linnavalitsusele suunise: kulusid kokku hoida ca 23 miljonit krooni. Lähtuti põhimõttest – 18% vähendada palgafondi ja 18% majanduskulusid.

Põhjendus oli loogiline – oleme tulude poolest tagasi aastas 2007. Siit ka kulude viimine samasse ajajärku. Kui munitsipaalsüsteemi üksuste juhid asusid palgafondi vähendamise kava aga praktiliselt korraldama, sai selgeks, et see ei olegi nii lihtne.

Lasteaednikud sattusid eelisolukorda, sest aasta alguses nende palk, erinevalt kogu linnasüsteemist, kus palgatõusu ei olnud kavandatudki, hoopis tõusis. Põhjuseks riigi poolt edastatud info, et lasteaiaõpetajate palgavahendite ja õppevahendite toetuseks tuleb linna eelarvesse lisaraha 2,13 miljonit krooni.

Paraku nullis hilisem negatiivne lisaeelarve riigi tasandil selle hea kavatsuse, kuid kiire tegutsemine aasta alguses andis lasteaednikele siiski võidu, sest erinevalt teistest vähendatakse lasteaednike palku juba tõstetud palgatasemest lähtudes.

Töötajad, kellele riik siiski 4% palgatõusu tagab, on üldhariduskoolide pedagoogid. Hariduses tuleb kärpimise erinevus sellest, et koolides on terve hulk ametikohti, mis seaduse järgi riigilt raha ei saa ja neid rahastab kõige otsesemas mõttes kohalik maksumaksja. Siin kasvab palgavahe riigi- ja munitsipaaleelarvest raha saavate töötajate vahel.

Erinevus on ka valdkonniti. Kui riigieelarvest raha saavate õpetajate palgatõus jäeti alles, arvestades otsest mõju kasvavale põlvkonnale, siis kultuurivaldkonnas lükkus palgatõus edasi. Mõistan raamatukogu töötajate seisukohta, kui nad ütlevad, et nende töö maht praegu kasvab, kuna töötud inimesed tõttavad raamatukogusse infot ja vaimutoitu saama rohkem kui tavaliselt. Sada kümme protsenti nõus.

Kuid samas toimib töötute jaoks ka terviklik sotsiaalsüsteem, nii et osa raskust kandub ka sinna. Aga pingete maandaja roll kasvab kindlasti, niisama nagu see lisandub ka näiteks poekassas istuvate naiste tööpäeva. Tunnustan väga kõigi nende naiste empaatiavõimet, mis parandab nii mõnegi mureliku inimese meelolu ja enesetunnet.

Kõik palgakärbete otsused teeb volikogu

Loomulikult huvitab kuressaarlasi, et kuidas siis linnavalitsuse ametnikud ise edasi elavad. Hea külg muutunud olukorras on see, et praegu on hea võimalus korrastada kogu omavalitsuse palgasüsteem ja muuta see üheselt mõistetavaks. Lihtsalt teadmiseks neile, kes teemaga iga päev kokku ei puutu. Eesti vabariigi seadused on avalikus teenistuses olevate ametnike palgad jaganud mitmesse ossa ja üks osa palgast makstakse niinimetatud 13. kuupalgana.

Tava pärineb juba Eesti vabariigi algusest 20-ndatel aastatel. Tegelikult on hea, et seadusandja selle teema ka riigi tasandil nüüd selgeks räägib. Kindlasti tasuks mõelda ka sellele, et palka tuleks üldse hakata arvutama aastapalgana, nii nagu tehakse enamikus Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides. Seda 12-ga jagades saabki ühe selge palganumbri. Aasta palk + selle juurde käiv võimalik motivatsiooni pakett, kui see on vajalik. Sest olgem ausad, ka avalikus sektoris on palju ametikohti, kuhu on kompetentseid inimesi leida ikka väga raske. Mäletate, kui otsisime aastaid linnaarhitekti.

Kuna mul pole kombeks teiste raha lugeda, siis toon konkreetse palgakärpe näite enda kohta. Volikogu menetleb eelnõu, mille järgi väheneb linnapea palk vähemalt 20,5%. Ja olgu õiendatud ka üks faktiviga teises kohalikus ajalehes. Summat, mida seal mainitakse, pole linnapea kunagi tasku pistnud, sest olen alati olnud korrektne maksumaksja.

See arvamus poleks täielik, kui jätaksin mainimata lootuskiire. Me ei tea praegu, milliseks kujuneb järgnevate kuude maksulaekumine. Kuid volikogu võiks lisaeelarvet menetledes jätta linnavalitsusele õiguse tasandada võimaliku ülelaekumise arvelt ajalise eelistõusuga just väiksemapalgaliste töötajate palga vähenemist.

Print Friendly, PDF & Email