Eesti inimarengut pärsib meeste liiga lühike eluiga (4)

Eesti inimarengut pärsib meeste liiga lühike eluiga

 

Mullu detsembris avaldatud ÜRO inimarengu indeksi tabelis 42. kohal asuv Eesti kuulub küll kõrge inimarengu tasemega riikide hulka, kuid rahva harituse poolest rohkemat väärival riigil ei lase kõrgemale kohale tõusta inimeste oodatava eluea kehv näit.

Kõrge inimarengu tasemega riike on maailmas ÜRO viimase aruande järgi 75, keskmine on inimarengu tase 78 ja madal 26 riigis.

Eestile annaks inimarengu indeksi (IAI) üks osa, kirjaoskuse taseme (99.8) ja hariduse omandamise määra (91,2%) alusel arvutatud haritusindeks väärtusega 0.964 päris kõrge, 22. koha.

Kuid sünnil oodatav keskmine eluiga oli Eestis 2006. aastal vaid 71,3 aastat ning sellest tulenev indeks 0.771 viib meid 179 riiki reastavas eluea indeksi tabelis kõigest 90. kohale. Pikem kui Eestis on oodatav eluiga 69 kõrge ja 20 keskmise inimarenguga riigis ning veel kolmes keskmise arengutasemega riigis on see täpselt sama pikk kui meil.

Parem on Eestil lugu IAI kolmanda osa, elujärje indeksiga. Sisemajanduse kogutoodang 19 155 dollarit ühe elaniku kohta annab indeksi väärtuseks 0.877 ja 42. koha elujärje indeksi tabelis. Nende kolme näitaja keskmisena arvutatud inimarengu indeks väärtusega 0.871 seab Eesti täpselt samale, 42. kohale ka riikide üldises pingereas.

On olnud paremaid, halvemaid aegu

Meeldib meile seda tunnistada või mitte, aga Eesti seni kõrgeim, 34. koht ÜRO inimarengu indeksi edetabelis jääb taasiseseisvumise eelsesse 1990. aastasse. Oodatav eluiga oli Eestis siis täpselt 70 aastat, täiskasvanute kirjaoskuse tasemeks hinnati 96.0 ja hariduse omandamise määraks 73% ning sisemajanduse kogutoodangu väärtuseks loeti 6438 dollarit. Nende 1990. aasta näitajate põhjal arvutati Eesti inimarengu indeksiks 0.872 – ühe tuhandiku võrra paremgi kui mullune 2006. aasta andmetel põhinev indeks.

1990. aastal oli 173 riigist kõrge inimarengu tasemega 55 ning peale Eesti kuulusid nende hulka veel paljud hiljutised nõukogude liiduvabariigid – Leedu oli pingereas Eestist eespool, 29. kohal, lähim naaber Läti jäi meist maha vaid ühe koha võrra, Vene Föderatsioon oli 37., Valgevene 38., Ukraina 45., Armeenia 47., Gruusia 49. ning Kasahstan 54. kohal. Eestist tahapoole jäid tookord ka näiteks Malta (39.), Portugal (41.) ja Poola (48.), kes 2006. aastaks olid kõik Eestist möödunud, tõustes vastavalt Malta 36., Portugal 33. ja Poola 39. kohale.

Möödunud sajandi üheksakümnendate aastate alguses ühiskonnakorra muutmisega seoses Eestit ja teisigi endisi nõukogude liiduvabariike tabanud kriis kukutas nad inimarengu pingereas mitmeks aastaks kõvasti allapoole, kõrge inimarenguga riikide hulgast keskmiste sekka. Balti riikidest langes sinna esimesena Leedu 1992. aastal, järgmisel aastal tabas sama saatus Eestit ning 1994. aastal tegi kõige suurema languse (55. kohalt 92-le) läbi Läti.

Seni madalaimale, 77. kohale inimarengu indeksi pingereas kukkus Eesti 1995. aastal, kui oodatava eluea pikkus oli meil 69,2 aastat, sisemajanduse kogutoodang inimese kohta 4062 dollarit ning inimarengu indeksiks arvutati 0.758.

Tagasi kõrge inimarengu tasemega riikide hulka pääses Eesti napilt 1998. aastal, olles indeksiga 0.801 nende järjestuses viimasel, 46. kohal. Leedu, Venemaa ja Läti jäid veel keskmike hulka, olles vastavalt 52., 62. ja 63. kohal. Sestpeale on Eesti püsinud inimarengu indeksi pingereas üsna stabiilselt 40.–44. kohal, tõustes vaid korraks pisut kõrgemale (2002. a 36. ja 2003. a 38. koht).

Mitte igast naabrist parem

Kolmest Balti riigist esimesena kriisist väljuda suutnud Eesti möödus inimarengu tasemelt 1997. aastal Venemaast ning edestas pikka aega ka lõunanaabreid Lätit ja Leedut. 2003. aastal aga astus Leedu meile juba kannule (Eesti 38. kohal, Leedu vaid ühe tuhandiku võrra väiksema indeksiga 39. kohal) ning kahe aasta pärast jõudis järele ka Läti (Leedu 0.862 ja 43. koht, Eesti 0.860 ja 44. koht, Läti 0.855 ja 45. koht). Ka 2006. aasta andmete põhjal tehtud arvutused seadsid Balti riigid kenasti järjestikku – Eesti 42., Leedu 43. ja Läti 44.

Kui idanaaber meile enam kuklasse ei hinga ja lõunanaabritega on ehk lootust lähiaastatel veel tasavägist võistlust pidada, siis ülemerenaabrite Soome ja Rootsi inimarengu ülikõrgele tasemele natukenegi lähemale jõuda nõuab Eestilt väga suurt pingutust.

Rootsi on 1990. aastast tänaseni kuulunud inimarengu indeksi pingerea esikümnesse, sealhulgas kaks korda olnud koguni teisel kohal maailmas, Soome madalaim koht on nende aastate jooksul olnud 14. ning parim 1992. aastal saadud 5. koht.

2006. aasta andmete põhjal on Rootsi inimarengu indeks 0.958, mis annab talle tabelis 7. koha ning Soome on indeksiga 0.954 12. kohal. Nii rootslaste kui soomlaste oodatav keskmine eluiga ületab tunduvalt meie oma – Rootsis on see 80,7 ja Soomes 79,1 aastat, meil vaid 71,3. Ka hariduse omandamise määr on neil kõrgem – Rootsis 94,3 ja Soomes koguni 101,4%, SKP ühe inimese kohta aga Rootsis 34 056 ja Soomes 32 903 dollarit Eesti 19 155 vastu.

Mahajääjad tervise poolest

Pärast taasiseseisvumist on Eesti mitmel alal, näiteks interneti või pangakaardi kasutamise poolest jõudnud esimeste hulka Euroopas. Kui aga lähemalt vaadata, kuidas inimesed elavad, on Eesti Euroopas pigem viimase viie seas.

Inimeste tervis on valdkond, kus Eesti püsib kindlalt viimaste hulgas. Teiste eurooplastega võrreldes sureme kümmekond aastat varem, olles enne seda veel pikalt vaevelnud mitmesuguste tervisehädade küüsis.
Eurostati andmeil oli Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmine oodatav eluiga 2004. aastal meestel 75,2 ja naistel 81,5 aastat, Eestis aga meestel 66,3 ja naistel 77,8 aastat.

Ka 2006. aastal oli Eesti meeste eeldatav eluiga üks lühemaid Euroopa Liidus – 67,4 aastat, kusjuures tervelt 13 protsenti Eesti meestest sureb juba enne 45. eluaastat. Nii peavad Eesti naised kaua taluma üksildast vanaduspõlve, sest meeste ja naiste keskmise oodatava eluea vahe on meil maailma suuremaid – ligi 11 aastat.

Olles Euroopa kehvemaid, ei saa Eesti oma rahva tervisenäitajatega hiilata ka muu maailma mastaabis. Eeldatava keskmise eluea poolest sünnimomendil oli Eesti 2005. aastal maailmas 88. ja aasta hiljem 90. kohal.

Lisaks lühikesele elueale asub Eesti keskmise sünnimomendil ennustatava tervelt elatud 52 eluaasta poolest ühel viimastest kohtadest Euroopas. Eurostati andmeil on Eesti meeste tervelt elatud kõigest 49,4 eluaastaga viimased kolm aastat püsinud Euroopa Liidus kindlalt viimasel kohal. Eesti naiste tervelt elatud aastate keskmine arv 2006. a oli 53,7 aastat ning sellega on nad koos soomlannadega viimastel aastatel jaganud eelviimast kohta Euroopas, jättes viimase koha Läti naistele.

Kuigi sündimus on Eestis 2004. aastast peale kasvanud, pole sündide ja surmade suhe rahvastiku taastootmiseks piisav, pealegi langeb sündide arv peagi taas, sest järgmisena jõuavad sünnitusikka väikesearvulised põlvkonnad.

Kõigele lisaks kaotab Eesti sisserännet ületava väljarände tõttu igal aastal veel umbes 0,2% oma rahvastikust. Statistikaameti andmeil lahkus nelja aasta (2004–2007) jooksul Eestist teistesse riikidesse elama üle 17 000 inimese ehk rohkem kui 1 protsent rahvastikust – see on samaväärne, nagu oleks Eestist lahkunud kogu Kuressaare linna elanikkond ja võtnud endaga kaasa ka kõik muhulased ning Torgu valla täie rahvast veel pealekauba.
Teiste riikide eeskujul on Eesti 1995. aastast peale koostanud ka oma inimarengu aruandeid.

Tänavu 9. märtsil avalikustatud Eesti inimarengu aruanne 2008 keskendub elukvaliteedile ja on saadaval nii raamatupoodides kui Eesti Koostöö Kogu koduleheküljel internetis.

Tõdedes, et eestlased on küll võrdlemisi haritud, kuid kehva tervise ja sellest tulenevalt lühikese elueaga, väidavad Eesti elukvaliteeti põhjalikult uurinud autorid, et oodatava keskmise eluea suurenemiseta, eriti meeste osas, ei ole Eestil riikide inimarengu järjestuses võimalik kõrgemale tõusta, pigem ootab meid ees langus.

Seepärast kutsuvad teadlased nii riiki kui kodanikke investeerima tervisesse, sest rahvastiku hea tervis mõjutab omakorda positiivselt riigi majanduslikku arengut ja konkurentsivõimet.


Inimarengu indeks näitab elukvaliteeti

Juba alates 1990. aastast on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon järjepidevalt avaldanud erinevaid globaalprobleeme käsitlevaid inimarengu aruandeid, mis alati sisaldavad ka ÜRO-sse kuuluvate riikide järjestust nende kohta välja arvutatud inimarengu indeksi alusel.

Võimalusterohkema elu tagavad inimesele ennekõike tugev tervis, hea haridus ja aineline kindlustatus. Seepärast lähtubki ÜRO arenguprogramm (UNDP) inimarengu indeksi arvutamisel kolmest näitajast (indikaatorist), mis iseloomustavad riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.

Need on:
• sünnil oodatav keskmine eluiga, mis iseloomustab rahvastiku tervist;
• haritus – arvesse võetakse vähemalt 15-aastaste elanike kirjaoskuse tase riigis ning alg-, kesk- ja kõrgemal tasemel õppijate arvu suhe õppimiseas laste ja noorte arvu (1995. aastani kasutati viimase asemel keskmist õpinguaastate arvu);
• elujärg, mida näitab ostujõu pariteedi alusel USA dollarites väljendatud sisemajanduse koguprodukt (SKP) inimese kohta.

Iga indikaatori põhjal arvutatakse üks indeks, mille väärtus on 0 ja 1 vahel – mida lähemal numbrile üks, seda kõrgem on vastava valdkonna tase riigis. Eluea indeksi, haritusindeksi ja elujärje indeksi keskmisena arvutataksegi samuti vahemikku 0–1 jääv inimarengu indeks, mis üldistatud kujul väljendab elanikele kättesaadavaid võimalusi ehk elukvaliteeti vastavas riigis. Vastavalt inimarengu indeksi väärtusele jaotatakse riigid madala (indeksi väärtus alla 0.500), keskmise (0.500–0.799) ja kõrge inimarenguga (0.800 ja enam) riikideks.

Nagu iga keskmine, on ka inimarengu indeks suhteline, sest arvulised koondnäitajad saadakse rohkem või vähem hajutatud üksikutest näitajatest. Siiski annab inimarengu indeksi iga-aastane arvutamine hea võimaluse nii riikide võrdlevaks hindamiseks kui iga riigi arengu jälgimiseks.

Kuna paljudelt väga erineva arengutasemega riikidelt andmete kogumine ja töötlemine võtab kaua aega, on kõige värskem, 18. detsembril 2008 avaldatud inimarengu indeksite tabel koostatud 2006. aasta andmete põhjal. Selles reastatud 179 riigi hulgas asub Eesti 42. kohal.

Print Friendly, PDF & Email