Märtsikass andis tõelise energialaksu (1)

Märtsikass andis tõelise energialaksu

ENERGIALAKS: 20-aastane Märtsikass tõestas, et Saaremaa noored muusikud põevad tõelist džässiviirust.

Enamik saali täitnud inimesi osalt teadsid, millest nad 12. märtsi õhtul Kuressaare Linnateatrisse osa saama olid tulnud. Ja osalt ei teadnud ka. Seda, et kontserdilt hubase energialaksu saab, teadsid arvatavasti kõik. Seda aga, mida Tiit Paulus seekord lavale laseb, ei oska ju keegi ometi ette aimata!

Õhtu algas Tiit Pauluse kitarrikooli noorte etteastega – veel veidi härmas, kuid juba märtsikasse meelitav “Juba linnukesed”. Värskendav on, kuidas Paulus avab noored ja paneb nood veel tagasihoidlikud kitarristid tegema midagi, mida nemad oma nooruses esialgu “imelikuks” võivad pidada.

Et kõik ei pea käima nagu on ette kirjutatud, vaid võib ka mängida (improviseerida) ja kindlasti tohib ka kukkuda. Näiteks Teele ja Kristo, kelle versioon “Ojalaulust” poeks hinge Jaan Tättele enesele.

Teele tekitas põnevust, seda tüdrukut tahame me veel näha! Samuti Pille Kreos, kes küpsema tüdrukuna tekitas emotsionaalse õhkkonna oma lihtsa ja ilusa kitarrimängu ja lauluga, mida tuli “segama” märtsikassistunud Tiit Paulus. Nimelt esitas ta Pillele improvisatsioonilise väljakutse, millele Pille väga julgelt vastas.

Arvatavasti on Paulus suurelt osalt ka süüdi Saaremaa noorte nn jazzuliikumises. Nii koondab ta enese ümber mitte ainult kitarrimänguhuvilisi, vaid ka andekaid lauljaid, saksofoniste jt, et julgustada neid riskima jazzu vallatutel kurvidel.

11. klassis õppiv Brita Virves on üks neid fenomene, kes avastab juba ise klaveril komponeerimise võlusid ja seda tol õhtul koos talendika saksofonisti Pille-Rite Reiga, kellega esitati koostööna valminud “Kirkulaard”.

Paabel

Unustage imalad Paradise Crew, Mikk Saar ja paljud teised – teie uus iidol peaks olema hoopis Paabel! Tõeline juubelikingitus Märtsikassi kontserdi kundedele. See Viljandis võrsunud bänd viib teid märkamatult millegi väga tähtsa juurde – teie juurte juurde.

Meie pealtnäha tuim ja kinnine identiteet kaob neid pillilugusid ja regilaule kuulates seitsme maa ja mere taha. See muusika on vabastav ja puhastav. Ta poeb väga sügavale.

See muusika ei kannata tegelikult saalis olevaid toole, sest bändi väljahõikamata kutse nendega jämmima minna on kõigile arusaadav ja kuuldav. Sinna kõrvale veel karget põhjamaist jazziessentsi ja meie muusikaline orgasm peaks õhtu lõpuks olema saavutatud. Nii ta juhtus!

Peale vabameelse pärimusmuusika esitamise on selles bändis midagi erilist just saarlastele. Elektrikitarre ja mandoliini mängib meie oma Erko Niit, kes on juba ammu vallutanud saarlannade südamed.

Aitäh teile, Sandra, Arno, Erko, Tõnu, Tanel ja Rainer, et käisite meile end näitamas! Me ootame teid tagasi! Niikaua lepime teie verivärske plaadi “Epopöa” kuulamisega.

Piret Puusepp

Print Friendly, PDF & Email