Kinkida või pärandada? (4)

Tihti küsitakse – kas on kasulikum kinkida või pärandada? Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kinkelepingu või testamendi tegemine toob endaga kaasa täiesti erinevad juriidilised tagajärjed.

Otsuse langetamisel – kas kinkida või pärandada – tuleks mõelda võimalike kulutuste asemel pigem sellele, kas ma tahan olla omanik (asja peremees) seni kuni elan või mitte. Testamendi tegemise korral jääb isik kuni surmani vara omanikuks ning saab vajadusel sellega ise tehinguid teha, samuti on võimalik testamenti igal ajal tühistada.

Kinkelepinguga saab kingisaaja kinnistu omanikuks, kes pärast seda võib kinnistut müüa, kinkida selle edasi kolmandatele isikutele, anda pankadele tagatiseks jms. Eelpool nimetatut piirab mõningal määral kinnistule, elamule või korteriomandile seatud isiklik kasutusõigus kinkija kasuks.

Arvestada tuleks, et kuigi võlaõigusseadus võimaldab teatud juhtudel kinkelepingust taganemist, ei tähenda see seda, et kingitud asja omand läheks seeläbi kinkijale automaatselt tagasi.

Kinkeleping

Kõigi lepingute sõlmimisel on üldreegliks see, et kõiges võib kokku leppida, mis ei ole seadusega keelatud.
Kinkeleping on leping, kus kinkija annab tasuta oma vara üle teisele isikule, kingisaajale.

Kui kinkija sooviks on pärast kinkelepingu sõlmimist kinnistut ise kasutada, on vajalik kinkija kasuks seada isiklik kasutusõigus, mille kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse ning millele tuginedes saab näiteks korteri, elamu või kogu kinnistu edaspidist kasutamist nõuda ka järgnevatelt omanikelt.

Nimetatud õigus võib olla tasuta ja tähtajatu, kui ei lepita kokku teisiti.
Tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus kindlustab kinkijale tema elupäevade lõpuni võimaluse säilitada endale elukoht.
Isiklik kasutusõigus elamule annab kinkijale õiguse majutada isikliku kasutusõigusega koormatud korterisse või elamusse ka tema perekonnaliikmeid ja kinkija eest hoolt kandvaid isikuid.

Kinkija võib kingiga siduda kingisaaja kohustusi kinkija ees.
Soovitatav oleks ära märkida nimetatud lepingusse kinkega seotud kohustused ning mida kinkija ja kingisaa-ja täpsemalt silmas peavad (kas kingisaaja on näiteks kohustatud korra nädalas kinkija eest poes käima ja sealt vajaliku toidukraami tooma, koristama korra nädalas kinkija majapidamist, muretsema küttepuid jne), et hiljem ei tekiks arusaamatusi.

Mida täpsemalt on poolte vahelised kokkulepped lepingus kirjas, seda kergem on hiljem vaidlusi ära hoida. Alati on vajalik notarile teada anda, millistel tingimustel ma olen nõus oma asja ära kinkima, et notar saaks nimetatud asjaolud lepingusse kirja panna.

Kõik, mis jääb notariaalsest lepingust välja ja ei ole seadusega reguleeritud (iga nüanssi seadus ei reguleeri – seadus sätestab üldpõhimõtted, lepinguosalised lepivad aga kokku erisused), ei oma hilisemate vaidluste puhul õiguslikku tähendust.

Kinkija taganemisõigus

Kinkija võib kinkelepingust taganeda. Kinkija võib kinkelepingust taganeda kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või viimasega lähedalt seotud isikute vastu üles jämedat tänamatust (käitunud vastuolus heade kommetega);

2) kinkija ei ole pärast lepingu täitmist võimeline ennast mõistlikult ülal pidama või täitma seaduslikku ülalpidamiskohustust, välja arvatud juhul, kui ta teeb seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu või maksab kingisaaja tema ülalpidamiseks vajaliku summa;

3) kingisaaja jätab põhjendamatult täitmata kinkega seotud koormatised ja tingimused;

4) tema majanduslik olukord on pärast lepingu sõlmimist halvenenud sellisel määral, et lepingu täitmine oleks talle erakordselt koormav;

5) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid perekonnaõiguslikke kohustusi (näiteks elatise(alimentide) maksmise kohustus).

Taganemine ei ole lubatud, kui taganemiseõiguse tekkimisest on möödunud üks aasta.

Ka kingisaaja võib kinkelepingust taganeda, seda juhul kui kinkija on kingisaaja eest kinkelepingu esemega seoses midagi olulist varjanud (nt kinkijal on kinnistu, mis on koormatud kellegi kasuks tähtajatu rendilepinguga või kinnistule on ladestatud ohtlikke jäätmeid jms).

Uued põhimõtted pärimises

Alates 1.01.2009. a kehtib uus pärimisseadus, mille kohaselt asendus senine pärandi vastuvõtusüsteem loobumissüsteemiga ehk kui seni pidi pärimisest huvitatud isik notarile endast märku andma juhul, kui tahtis saada pärijaks, siis nüüd peab notarile kindlasti kolme kuu jooksul pärandaja (surnu, kellest jääb järele pärandvara) surmast teada saamisest teada andma, kui pärandit ei soovita.

Pärandi avanemisel, st pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijatele, kellel on õigus sellest loobuda. Kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast teadasaamist pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Loobuda saab notariaalse avalduse alusel vaid kogu pärandiosast, millele pärijale on õigus. Kui pärimisest loobutakse, läheb vastav pärandiosa üle pärandist loobunu pärijale. Juhul kui isik on pärandi vastu võtnud või pärandist loobunud, ei saa ta oma otsust enam muuta.
(Järgneb)

Gerda Pitk
Kuressaare notar

Print Friendly, PDF & Email