Tuulikud on Saaremaa visiitkaart (7)

Tuulikud on Saaremaa visiitkaart

 

Tänapäeva Saaremaa maastikul jääb üha vähem silma väliselt komplektseid tuulikuid. Kunagisi olulisi tootmishooneid asendavad nüüd varemed põlluäärsetes võsastikes ning põõsastesse kasvanud sambapostid.

Põlluharimisharjumuse taandumisega kaasneb paratamatult kunagiste põllumaade võsastumine, mistõttu kaovad suurepärased vaated veel säilinud tuulikutele ning tuulikuid märkivatele varedele.

Hoopis tõsisem probleem kui loodus ise on inimeste hoolimatus ja ükskõiksus. Sagedased on juhtumid, kus teadlikult on hävitatud igasugused jäljed mõnest “ettejäänud” veskist – see tähendab, et on hävinud üks osa meie esiisade kultuurist. Tuulik kui kultuuripärand ei tähenda pelgalt füüsiliselt olemasolevat objekti. Antud mõistega kaasneb ka intellektuaalne pärand – mitmesugused tavad, kombed, mõtteviisid.

Siinkohal üleskutse eelkõige kõigile tuulikuomanikele, kuid ka teistele sellest teemast huvitatuile: nimelt on võimalik säilitada suhteliselt minimaalsete vahenditega üsna suur hulk olulist informatsiooni. Säilitada selleks, et ka mõnesaja aasta pärast oleks eesti rahval ettekujutus, kuidas vanasti leib lauale tuli.

Alustada võiks kõige lihtsamast konserveerimisest. Veel püstiolevatel tuulikutel tuleb kontrollida katuse ja seinalaudise seisundit ning kinni katta kõik amortiseerunud osad Materjalidest sobivad suurepäraselt must lauamaterjal ja tõrvapapp.

Kindlasti ei tohiks hävitada tuuliku originaaldetaile, kuna nende järgi on võimalik tuulik tulevikus rekonstrueerida. Kui tuulik on juba jalalt maha kukkunud ning varju-aluse ehitamine kõne alla ei tule, siis võiks kaaluda tuulikudetailide ladustamist mõnda tühjana seisvasse talu abihoonesse. Tähelepanuta ei tohi jätta ka üksikuid püstiolevaid

tuulikusambaid, mis mõjuvad maastikul omapärase aktsendina ning märgivad kunagist töötavat tuulikut. Soovitatav on paigaldada sambapostidele “mütsid” pikendamaks puitmaterjali eluiga (samba ots katta nt plekiga, pleki fikseerimiseks võib kasutada parajat kivi).

Kuna tuulikud ilmestavad kogu küla maastikupilti, siis võib esmast konserveerimist plaanida talgutena. Kindlasti on soovitatav uurida ka kohalikest omavalitsustest toetuste taotlemise võimalusi just materjalide osas.

Esmaste konserveerimistööde eesmärk on säilitada hetkel olemasolevat informatsiooni võimalikult autentsena, kuni tekivad võimalused põhjalikemaks dokumenteerimis- ja restaureerimistöödeks.

Saartele nii iseloomulikku maastikupilti mujal Eestis näha ei saa. Kui kohalikele võib avanev vaade tunduda igapäevasena, siis saare külalistele pakuvad võsast välja aidatud tuulikukohad tavapärasest erinevat pilti.

Kersti Siim

Print Friendly, PDF & Email