Kirjutavad: Eestlaste tervise pärast tuleb veel palju pingutada

Maaleht, 10 märts.

Marju Lauristin tõdes inimarengu aruande esitlusel, et nii nagu arvestatakse erinevaid väärtusi ümber rahasse, tuleks neid ümber panna ka tervisesse.
“Kui rahanumber langeb, siis see ei tähenda, et mõistus peaks vähenema,” ütles “Eesti inimarengu aruande 2008” esitlusel EIA 2008 peatoimetaja, Tartu ülikooli professor Marju Lauristin.

Tema sõnul on meil võimalus keskenduda väärtustele, mis on püsivad ning üheks selliseks väärtuseks peaks olema rahva tervis – kuigi Eesti kuulub kõrge inimarenguga riikide hulgas 42. kohale, jääb meie eluiga 20 aastaga arenenud riikide keskmisest maha.

“Eesti rahvas elab pikemalt kui kunagi varem, kuid siiski jääme arenenud riikidest maha enam kui 20 aastat,” ütles EIA tervise ja elukvaliteedi peatükki tutvustanud poliitikauuringute keskuse Praxis juhataja Ain Aaviksoo.

Isegi kui õnnestuks vähendada täiskasvanute suremust 3% võrra, jõuaksid eestlased Soome tasemele alles aastaks 2025 ning selle ajaga on arenenud riikide keskmine Aaviksoo hinnangul taas eest läinud.

“Rahva hea tervis pole lihtsalt majandusliku kasvu kõrvalprodukt,” märkis ta ja lisas, et kindlasti tuleks rohkem pöörata tähelepanu laste tervisele.
Aruandest selgus ka, et kuigi viimastel aastatel on spordirajatiste ja terviseradade arv kasvanud, ei ole noored hakanud rohkem spordiga tegelema – korrapäraselt tegeleb kehakultuuriga vaid kolmandik noortest, mis on võrdne täiskasvanud sportijate arvuga.

Viimased andmed alkoholi- ja tubakatarvitamise kohta näitavad küll kasvu pidurdumist, kuid noorte suurim probleem on riskikäitumise alustamine varases eas – Eesti on esikohal 13-aastaselt suitsetamist alustavate teismeliste arvu poolest.

Aaviksoo sõnul tuleb rahva tervisekäitumise nimel palju pingutada, ühe näitena tõi ta esile Rootsi, kus on võetud sihiks saavutada trauma tõttu hukkunud laste arvuks null.

Print Friendly, PDF & Email