Kas haldusreform seisab riigi haldussuutmatuse taga? (7)

Kas haldusreform seisab riigi haldussuutmatuse taga?

 

27. veebruaril saatis riigikontrolör Mihkel Oviir kirja kõigile riigikogu liikmetele, vabariigi valitsuse liikmetele, presidendile, riigikohtu esimehele, õiguskantslerile ja Eesti Panga presidendile. Kiri oli pealkirjastatud “Haldusreformiga ei saa oodata viimsepäeva laupäevani”.

Samasisulise kirja said ka omavalitsused. Kiri on ajakirjanduses täies pikkuses avaldatud ja see käsitleb vajadust viia Eestis läbi haldusreform. Oma sõnavõttudes on haldusreformi vajalikkust rõhutanud nii eelmine kui ka praegune õiguskantsler, sama meelt on tööandjate esindajad.

Reformi vastased tuginevad eelkõige argumendile, et omavalitsusi sundkorras liita ei tohi. Samas ei ole riik astunud ka tõhusaid samme, et liitmist motiveerida. Väikese rahasüsti, mida erinevatel aegadel on lubatud, kulutaksid omavalitsused eelkõige liitumisega seonduvate kulude katteks, aga midagi põhjapanevat nende summade eest kindlasti teha ei saa.

Riigikontrolör Mihkel Oviir:
Majanduskriis näitab üha teravamalt vajadust põhimõtteliste muudatuste järele nii era- kui ka avalikus sektoris. Riik januneb struktuursete reformide järele.

Vajame eriti mõtlemise reformi, siis ehk teadvustame endale paremini vajadust jõulisteks muudatusteks sotsiaalsfääris, hariduses, aga ka halduskorralduses. Täna palun teie heatahtlikku tähelepanu just viimati nimetatule – haldusreformile, mille vajalikkust on rõhutanud ka ettevõtjad. Riigikontrolörina jälgin ma murega kohalike omavalitsuste probleemide jätkuvat süvenemist.”

Orissaare vallavanem Raimu Aardam:
Üldine suunitlus on tsentraliseerimine. Kohatu on meeldetuletus Mihkel Oviiri poolt Eesti rahvale: “Ei maksa unustada, et kogu Eestis elab samapalju inimesi kui ühe normaalse suurlinna ühes linnajaos.”

Räägitakse olematust teenusest, selle kvaliteedist, et see on kehv. Minister Kiisler on jõudnud selleni, et omavalitsus ei suuda ühistransporti korraldada – kas ta tõesti ei tea, et see on riigi ehk maavalitsuse korraldada. Vastupidi – omavalitsused on õpilastransporti korraldades ära korraldanud ka ühistranspordi.

Palju kordi on Eesti omavalitsusi võrreldud Põhjamaade omadega, vähe on sealjuures räägitud, et kohaliku omavalitsuse eelarve suhe riigieelarvega on Soomes tervelt ühe kolmandiku võrra suurem ja seda kohalike omavalitsuste eelarvete kasuks.

Arvan, et
• KOV reform on kinni poliitilise tahte puuduses, õigemini poliitilises tahtes omada võimu omavalitsustes;

• alla 1000 elanikuga vallad peaksid ühinema olemasolevate tõmbekeskuste järgi;

• haldusreform on vajalik, aga ei pea õigeks Saaremaal vaid ühe omavalitsuse teket;

• suur ühisvald viib maalt ära ligi 100–120 töökohta, mis liiguvad osaliselt suurvalla keskusesse – see tähendab aga tegusate inimeste hulga vähenemist maapiirkonnas;

• suur ühinenud omavalitsus ei paranda elujärge, suureneb kindlasti ääremaastumine, seda ka põhjusel, et meil puudub vajalik kodanikuühiskond, kellele toetuda, puudub osalusdemokraatia reeglistik, kogemus (linnalähedase volikogu teke);

• selleks et omavalitsusi liita, ei pea neid enne piisavalt maha tegema, süüdistama suutmatuses, tuleb selgelt välja öelda, et riik loodab omavalitsuste pealt ressursse kokku hoida. Kui palju ja kas üldse, ei oska keegi öelda. Tänane ühinemiskogemus ei tõesta üheselt kulutuste kokkuhoidu.

Valjala vallavanem Kaido Kaasik:
27. veebruaril tegi riigikontrolör Mihkel Oviir pöördumise, et haldusreformiga ei saa oodata viimsepäeva laupäevani. Nii head, hetkeolukorda kokkuvõtvat mõtteavaldust teist ei mäletagi. Sõnum oli ühene: Eesti vajab edasiminekuks kiiret haldusreformi.

Kiiret muutuste vajadust rõhutas ka regionaalmister, kes on ette valmistamas vastavaid õigusakte. Olen seisukohal, et Eesti riik vajab oma arengus tõsist riigireformi. Lisaks omavalitsustele tuleb üle vaadata maavalitsuste, ministeeriumide ja riigikogu funktsioonid.

Kas jõuame seda teha sügisesteks valimisteks, selles kahtlen sügavalt, kuigi see oleks vajalik. Kõigi osapoolte koostöös on võimalik reform ette valmistada 2011. aastaks, mil riigikogu valimised toimuksid koos uute kohalike omavalitsuste valimistega.

Valija (nimi toimetusele teada):
Riigikontrolör võib kirjutada, mida tahab, kogu tants käib võimu ümber, ei ole meil mingit riigi huvisid esikohale seadvat või erakondade ja võimutasandite ülest eesmärki.

Toompeal on vaja omavalitsusi lõa (ehk “katuseraha”) otsas hoida, et seeläbi tagada “stabiilsus ja toetada iseotsustamist”. Väikestega on seda lihtne teha. Kui erakondade reitingud mudas, ollakse kõigega nõus, peaasi et võita valimised. Mõne kuuga oleksid piirid nihutatud, et saaks enne valimisi deklareerida: tehtud!

Kümme aastat arutamist pole olnud tulemuslik, pigem on piirdutud haldusterritoriaalse külje lahkamisega, aga sisuline osa on jäänud käsitlemata. On vaid üks erinevus eelnevate kampaaniatega – valdade olukord on nii viimse piirini viidud, et nüüd ollakse sunnitud reform läbi viima.

Oleks minu teha, lükkaksin kohalikud valimised kaks aastat edasi ja vahepeal reformiks. Nagunii kolmveerand vallavanematest ja volikogu esimeestest jätkab, valimised väikestes maakohtades on poliittsirkuse etendus, tõeline möll käib suurlinnades ja nende ümber.

Leisi vallavolikogu esimees Mart Mäeker:
Leian, et see kiirustamine pole küll õige. Kriisi ajal selgub, kes on teinud õigeid, kes valesid otsuseid. Et üldse pilti selgeks saada, peaks kriisi mööda laskma ja siis vaatama, mis saanud on. Need, kes omal ajal karmikäeliselt laenasid, on nüüd hädas.

Päris õhku rippuma on jäetud küsimus, kuidas kas või näiteks laenukoormuse ebaühtlus ära tasandatakse. Ühed on end lõhki laenanud, teised jälle tasa ja targu oma rahaga toimetanud. Kes siis teiste võlgu maksta tahab? Tegelikult on siin vabariigi valitsused ise niipalju vigu teinud ja nüüd oleme siis kõik äkki ise süüdi. Ei ole päris nii.

Ettevalmistustöö reformi läbiviimiseks on ju üle riigi tegemata. Aega läheks ikka kaks aastat, et sellekohased erinevad tööd kokku viia. Kindlasti paranevad liitumisega nii otsuste kui ka teenuste kvaliteet, raha kokkuhoid võib tulla alles aastate pärast.

Praegu on minu meelest forsseerimiseks vale aeg, see töö oleks tulnud ära teha siis, kui olid head ajad. Kui me tahame ka edaspidi rääkida demokraatiast ja kodanikuühiskonnast, tuleb asjad enne vähemalt läbi arutada.

Print Friendly, PDF & Email