Rahvuslipp Toompea lossi torni ja saadikud Moskvasse

Rahvuslipp Toompea lossi torni ja saadikud Moskvasse

JAOTAMISE OOTEL: 20 aastat tagasi haarati poodides kaubariiuleilt hetkega kõik, mis sinna panna jõuti. Poe uste taga olid ootamas ostjate järjekorrad, millistest tänase majanduslanguse aja kaupmehed ainult unistada võivad.

Kui praegu Eesti erakonnad alles kaaluvad, keda täpselt seada kandidaatideks sellesuvistel Euroopa Parlamendi valimistel, siis 20 aastat tagasi, kui Eesti kuulus veel hoopis teise liitu, olid Saaremaal NSV Liidu rahvasaadikukandidaadid juba registreeritud. Uudisasi oli, et märtsi viimasele pühapäevale määratud valimistel tuli hääletajail esimest korda valida mitme kandidaadi vahel. Erinevalt poodidest, kus kõige igapäevasemagi kauba valik oli kahanenud lausa olematuks.

Praegu on majanduslangus pannud nii suured kaubandusketid kui ka väikesed külapoed muretsema ostjate vähesuse ja müüginumbrite languse pärast. 20 aastat tagasi polnud kaubandusega seotud mured sugugi väiksemad, aga siis oli küsimus hoopis selles, kust ja kuidas õnnestuks mingitki kaupa hankida ning kuidas seda vähest siis “võõraste” ostjate eest kaitsta.

Poodi minnes olgu pass kaasas

Eriti defitsiitset kaupa jaotati juba eelmisest aastast talongimajanduse kaudu. 1989. aasta I poolaastaks antud talongi eest sai esialgu osta vaid 300 g kohvi, suhkrutalongi eest ühe (juulis-augustis siiski viis) kilo suhkrut kuus ning alkoholitalong andis õiguse osta ühe pudeli kangemat jooki kuus. 

Kaupluste riiulid jäid aga järjest tühjemaks ning 1989. aasta 7. veebruaril võttis Kingissepa rajooni täitevkomitee vastu otsuse, et rajooni elanikkonna huvide kaitseks müüakse alates 10. veebruarist rajooni kauplustes liha ja lihasaadusi, õlut, Borodino leiba, jalatseid, sukki-sokke, trikotaaž-esemeid, õmblustooteid, kangaid, elektrilisi majapidamiskaupu, televiisoreid, raadioid, ehitusmaterjale, mööblit ning kõiki importkaupu, samuti autokumme (plaanikomisjoni jaotuskava alusel) ja autode järelkärusid (külanõukogude ja linna täitevkomitee jaotuskava järgi) ainult Kingissepa rajooni elanikele sissekirjutust tõendava dokumendi esitamisel.

Kaupa selline otsus mõistagi juurde ei tekitanud, aga andis vähemalt lootuse, et suurte pingutustega rajooni hangitud kaupa ei osta ära võõrad juhukülalised.

Vabariigi aastapäev taas au sees

Küllap siiski rohkem kui järjest süvenev kaubapuudus hoidis saarlaste meeli 20 aastat tagasi veebruaris ärevil võimalus nii mitme aastakümne järel taas avalikult tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva.

Veebruari algul avaldas Eestimaa Rahvarinne iseseisva Eesti riigi 71. aastapäevaks deklaratsiooni, milles kutsus kõiki eestlasi ja Eestimaa sõpru pühitsema seda tähtpäeva pidulike ettevõtmistega ning toetama rahvarinde ettepanekuid Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumile kuulutada 24. veebruar rahvuspühaks – Eesti iseseisvuspäevaks – ja taastada sinimustvalge rahvuslipp Eesti riigilipuna. “Elagu suveräänne demokraatlik Eesti Vabariik!” – sellise hüüdlausega lõppes rahvarinde deklaratsioon.

Ka Saaremaa Rahvarinde volikogu oli oma 31. jaanuari resolutsioonis nõudnud Eesti NSV ülemnõukogult 24. veebruari tunnistamist rahvuslikuks pühaks juba 1989. aastal. “Iseseisvust ei saa tellida, iseseisvus tuleb kätte VÕIDELDA. Ainult nii jõuame 16. novembril valitud tee lõpujoonele – tõelisele iseseisvusele,” kinnitas Saaremaa Rahvarinde eestseisuse liige Valter Hommik.

Rajooni täitevkomitee ei jäänud ootama riigipüha ametlikku väljakuulutamist ülemnõukogus ning muutis 24. veebruari Kingissepa rajoonis vabaks päevaks, nihutades tööpäeva laupäevale, 18. veebruarile.

“Kell 8.33 tõusis Toompea põlistorni trikoloor, suveräänse riigi ja ta rahva sümbol. Ka Saaremaa astus iseseisvuspäeva hommikusse kolme koduvärviga. Kuressaare kesklinna kõrgeimas tornis lehvis uhkelt eestluslipp. Mõistagi ka lossitornis, kuhu ta jõululaupäeval pühitsetuna rahva soovil seati. Nüüd lehvis lippe ka kodumajadel,” vahendas ajaleht
Saarte Hääl.

Kuressaares asetati pärgi ja lilli Vabadussõja ausamba asukohta tähistava plaadi juurde, kus auvalvesse astusid koolinoored ning puhkpilliorkestrilt kõlasid isamaalised lood. Kuressaares, Kihelkonnal, Valjalas ja Karjas peeti pidulik jumalateenistus.

Rajooni kultuurimajas toimunud kontsertaktusele oli tung nii suur, et kõik ei mahtunud saali ja osa rahvast pidi laval toimuvat valjuhääldite kaudu kuulama kultuurimajaesisel platsil.

“Kogu Eestimaa tähistas pidulikult Eesti iseseisvuse päeva. Meil oli kavandatud ulatuslik ürituste programm ja rahvast jagus kõikjale. Ei häbenetud liigutuspisaraid silmis, inimestele oli see nagu puhastustulest läbikäimine,” kirjutas sellest päevast Elvi Vaher.

Tundub vastuoluline, kuid ometi oli nii, et sinimustvalgete rahvuslippude all räägiti küll juba valjusti oma iseseisvast riigist, aga ikkagi valmistuti samal ajal valima oma esindajaid Nõukogude Liidu kõrgeimasse võimuorganisse. Kusjuures mingit vihjet kavatsusele hakata Moskvas nõudma Eesti iseseisvuse taastamist ei leidunud ühegi Saaremaal üles seatud saadikukandidaadi valimisplatvormis.

Kellest saab meie mees Moskvas?

1. veebruaril 1989 otsustas Kingissepa rahvuslik-territoriaalse valimisringkonna komisjon registreerida kolm NSV Liidu rahvasaadiku kandidaati. Need olid ohvitser Vitali Ivanov, Kingissepa rajooni keskhaigla kirurgiaosakonna juhataja Ants Haavel ja Saare Kaluri kolhoosi esimehe asetäitja, parteikomitee sekretär Peeter Jalakas. Kõik kolm said veebruarikuus oma seisukohtade tutvustamiseks sõna ka kohalikus ajalehes.

Vitali Ivanov kirjutas, et toetab relvajõudude vähendamist ja tegevteenistuse aja lühendamist ning peab veaks vägede sisseviimist Afganistani. Tema seisukoht oli, et seadusega tuleb tagada rahvuskeelte areng ja kasutamine liiduvabariikides riigikeelena ning isikud, kes elavad liiduvabariigi piires, peavad valdama kohalikku keelt, samas peab igale inimesele, olenemata rahvusest ja elukohast, olema tagatud võimalus arendada oma rahvuskultuuri.

Ivanov lubas kaasa aidata iga liiduvabariigi suveräänsete õiguste laiendamisele ning pidas vajalikuks viia mitmed kaitse- ja rasketööstuse ettevõtted rahvatarbekaupade tootmisele, sisse seada õiglased kaubandussuhted liidu eri piirkondade vahel, anda ettevõtetele välisturule mineku võimalus, võtta vastu rendi- ja talumajandusseadus. Ta pooldas ka tunduvalt suuremate vahendite eraldamist tervishoiule, lastetoetuste süsteemi ja võimaluste leidmist emadele laste kodus kasvatamiseks kuni nende koolieani.

Ants Haavel põhjendas oma kandideerimist sellega, et saadikuna saaks ta rahva eest rohkem seista. “Parimgi arst ei saa oma teadmisi rakendada, kui ta on sunnitud töötama süsteemis, kus tervishoiule on eraldatud 3 protsenti rahvatulust. Samal ajal meie kolleegid mujal maailmas töötavad tingimustes, kus rahvatulust antakse tervishoiule 10–12 protsenti või rohkemgi,” väitis Haavel, lisades, et arstide eest varjatakse infot aidsi kohta, haiglatel ei ole ühekordseid süstlaid ega ülekandesüsteeme, isegi kummikindaid pole.

Peeter Jalakas pidas esmatähtsaks liiduvabariikide suveräänsust, liidulepingu väljatöötamist, õigusriigi kujundamist koos stalinismi kuritegude hukkamõistmisega, Läänemere riikide muutmist relvajõududest vabaks tsooniks ja riikide koostööd globaalprobleemide lahendamisel.

Eestimaa tuleviku jaoks olulisena nimetas ta vabariigi kodakondsuse kehtestamist, hariduse väärtustamist, inimväärse ja materiaalselt kindlustatud elu tagamist vanemale põlvkonnale, vahendite suurendamist tervishoiu, hariduse ja kultuuri tarbeks ja nende valdkondade juhtimise andmist vabariigi pädevusse.

Ta märkis ka vajadust allutada Eesti kalandusettevõtted ja püügilimiitide jaotamine rannikumeres vabariigi valitsusele, muuta meri saarlastele avatuks, hajutada põllumajandustootmist, anda taludele riiklikku toetust, orienteerida tööstus kohalikule toorainele ning ravimuda baasil arendada puhkemajandust ja turismi sellises ulatuses, mis ei kahjustaks loodust ega häiriks inimesi. Turismi alal pidas ta vajalikuks piirata lõunanaabrite “dessante” ja tagada saarte avatus välisriikide kodanikele.

Oma meheks Moskvas valisid saarlased tookord kommunist Peeter Jalaka, aga sellest täpsemalt edaspidi.

Print Friendly, PDF & Email