Keskkonnaministeerium määras Pähkla tootmismaale kaitseala piiranguvööndi

Keskkonnaministeerium kehtestas omaniku teadmata tema tootmismaal asuvale 1,4-ha pindalaga kalakasvatustiigile 50-meetrise piiranguvööndi.

“Maaomanik ja kohalik omavalitsus peavad nüüd kulutama oma aega ja mitte väheses koguses raha, et ettevõtja saaks oma tootmismaal ikkagi tootmistegevust arendada,” ütles Kaarma abivallavanem Kairi Niit.

OÜ Pähkla Vähi- ja Kalakasvatus kahele kalatiigile kehtestatud piiranguvöönd tuli keskkonnaregistris ilmsiks aasta algul, kui ettevõtte omanik soovis vallalt ehitusluba tiikide lähedale uue kalakasvatushoone ehitamiseks. Kuna ettevõte taotleb oma plaanide elluviimiseks PRIA-st vesiviljeluse toetust, siis algatas Kaarma vald detailplaneeringu, et selle kaudu piiranguvöönd kaotada.

Järsku tekkisid piirangud

“Minu meelest on nõme asi see, et kui inimene selle tootmismaa 2002. aastal erastas, siis ei olnud ühtegi märget selle kohta, et kalakasvatustiikide ümber kehtivad mingid piirangud,” rääkis Kairi Niit, kelle sõnul tekkisid keskkonnaregistris tiikide juurde piirangud 2008. aasta suvel.

“Naljaga pooleks võib öelda, et ärge tehke omale sinise kattega tenniseväljakut, sest ühel hetkel võib keskkonnaministeerium leida kaardi pealt sinise laigu ja tõmmata sinna ümber ehituskeeluvööndi,” hoiatas abivallavanem, kelle sõnul saaks taolisi arusaamatusi ära hoida, kui riigiametnikud käiksid tootmismaale kaitseala piiranguid seades eelnevalt kohapeal olukorraga tutvumas.

OÜ Pähkla Vähi- ja Kalakasvatus omanik Toivo Leivat ütles Oma Saare, et piiranguvöönd on talle kõvasti kohustusi juurde toonud, kuid ta ei kavatse protsessimise peale aega kulutada ning laseb teha detailplaneeringu ja on valmis kandma sellega kaasnevad kulud.

Eranditeta piirang

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon ütles, et piiranguvöönd tuleneb looduskaitseseadusest ja kehtib kõigile veekogudele. Samas on keskkonnaministeeriumi nõupidamistel arutatud selle üle, kas vööndite rakendamine kõikidele veekogudele on ikka põhjendatud, kuid seni veel midagi kokku lepitud ei ole, rääkis Kroon.

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse keskkonnaregistri büroo spetsialist Ruta Tamre selgitas, et keskkonnaregistris loetletud veekogud pärinevad Eesti põhikaardilt ja veekogu piiranguvöönd arvestatakse põhikaardile kantud kaldajoonest.

Looduskaitseseadus ütleb, et kuni 10 ha suurusele järvele on piiranguvöönd kuni 50 m ja üle 10 ha suurusele järvele 100 meetrit, kusjuures keskkonnaministeerium loeb järvedeks ka tehisjärved.

Ruta Tamre sõnul tuleks seadusega paika panna veekogu pindala alampiir, kust alates piiranguid enam ei kehtestata. “Muidu on iga väike lomp või saunatiik juba järv,” lausus Tamre, kelle sõnul on riigiametnikud juba praegu jätnud registrist välja põhikaardil asuvaid alla 1 ha suuruseid objekte, et “mitte neid pudinaid ilmaasjata võtta”.

Tamre lausus, et Pähkla tiikide piiranguvöönd võis tekkida palju varem kui möödunud aasta suvel, küll aga hakkas alates möödunud aastast tööle registri veebiväljunud, kust seda saab näha.

Print Friendly, PDF & Email