Lilledega haiglasse sattunud puuk hammustas patsienti (7)

Lilledega haiglasse sattunud puuk hammustas patsienti

LUUBI ALL: Puugihaiguste temaatika muutub kevade lähenedes järjest aktuaalsemaks, sest kätte jõuab nende aktiivne eluperiood.

Kuressaare haiglas raskest operatsioonist paranenud patsienti hammustas kümmekond päeva tagasi puuk, mistõttu talle määrati igaks juhuks antibiootikumikuur.

“Muidugi polnud puuk otse haiglasse toodud lille peal, vaid oli sinna sattunud mõnelt metsast toodud materjalilt, näiteks samblalt, millega lillekimpe kaunistatakse,” ütles Oma Saarele Kuressaare linnaarst Juri Zabellevitš.

Nädal varem aset leidnud kurioosse juhtumi avalikustas Zabellevitš eelmisel neljapäeval Kuressaare linnavolikogu liikmetele esinedes. Linnaarst illustreeris näitega statistikat, mille kohaselt on Saare maakond võrreldes teiste Eesti piirkondadega tõeline puugihaiguste paradiis.

Kui puukide edasikantavat entsefaliiti on Saaremaal aasta-aastalt tänu vaktsineerimisele üha vähem, siis puukborrelioosi haigestumises ületavad saarlased muud Eestit suhtarvudes üle kümne korra, rääkis Zabellevitš.

Nii on puukentsefaiiti põdenute arv vähenenud 30-st 2003. aastal mulluse 14-ni, kuid borrelioosihaigete arv kasvas sama ajaga Saaremaal 97-lt 559-ni. Eelmise aasta borrelioosidiagnoosidest langes Kuressaare inimestele 198. Kuid neist vaid neli inimest arvas, et sai puugi külge linna territooriumil.

Kui Eestis tervikuna oli eelmisel aastal iga 100 000 inimese kohta 106 borrelioosi haigestumist, siis Saaremaal oli sama arv 1320 ehk koguni üle tosina korra rohkem. Veel 2007. aastal oli keskmine haigestunute arv 100 000 elaniku kohta 53,7.

Juri Zabellevitš tunnistas Oma Saarele, et kahtlustab Saaremaal hüpernumbrite taga hüperdiagnoosimist, mis tähendab, et iga borrelioosihaige puhul ei ole kindlasti tegemist värske puugihammustuse tagajärjega.

Pigem on linnaarsti arvates paljudel juhtudel põhjuseks kunagi varem kergelt põetud, võimalik, et vaid peavalu valmistanud borrelioos, mille tagajärjel tekkinud antikehad avastati patsiendi veres alles eelmisel aastal.
“Puukborrelioos ei ole ju üldjuhul surmav haigus ja üle 50-aastastest inimestest võib rohkem kui pool olla elu jooksul kergelt borrelioosi põdenud üks, kaks või koguni kümme korda,” rääkis Zabellevitš.

Linnaarst soovitab puugihaiguste vältimiseks lasta end vaktsineerida entsefaliidi vastu ja kasutada looduses viibides puukide tõrjumiseks peletajaid, näiteks spetsiaalset OFF-i, mida müüakse pea igas poes.

Print Friendly, PDF & Email