Valdade sotsiaaltöötajate töökoormus kasvab märkimisväärselt

Neljapäeval olid maakonna omavalitsuste sotsiaaltöötajad koos Saare maavalitsuse korraldatud õppepäeval, kus Tartust kohale kutsutud juristid nõu andsid, kuidas nõustada majandusraskustesse sattunud inimesi ajal, mil ka seadusandlus pidevalt muutub.

Teemadena olid päevakorras tahtevastasele ravile paigutamise regulatsiooni muudatus, võlaõigusseaduse alusel nõustamine, piiratud teovõimega inimeste tehingute tegemine ja läbirääkimisstrateegiad võlanõustamises. Lisaks tutvustati täitemenetlust ja pankrotiprotsessi ning vastavaid riigikohtu lahendeid.

“Minu jaoks oli uudne see, et tahtevastane ravi puudutab nüüd ka tuberkuloosihaigeid, kes end ei ravi ja on teistele ohtlikud,” ütles maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu osakonna juhataja kt Inna Kask.

Ta lisas, et selle seadusesätte alusel suunatakse ravile ka muid ohtlike nakkushaiguste põdejaid ja samuti neid, kes on oma psüühilise seisundi tõttu näiteks agressiivsed või ei oska oma eluga iseseisvalt toime tulla. Vajadusel toimetatakse sellised inimesed raviasutusse kas või politseid appi võttes.

Haiglal on õigus selliseid inimesi kinni hoida 48 tundi. Samas peab raviasutus kohe saatma välja teate omavalitsusele, kes peab kiiresti tegutsema algatamaks kohtumenetlust. Siis otsustab juba kohus, kas on piisavalt põhjust jätta inimene pikemaks ajaks ravile, saata ta vajadusel täiendavalt ekspertiisi või paigutada kinnisesse asutusse.

“Selles protsessis on omavalitsusel hästi suur roll ja kellele teisele see kohustus ikka pannakse kui mitte sotsiaaltöötajale,” arvas Inna Kask ja lisas, et omavalitsus peab taotlema vajadusel ravi pikendamist ja kas või ajutise eestkoste määramist.

Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu osakonna juhataja asetäitja Lea Pool ütles, et seaduste kiire muutmine tingib vajaduse koolitusi korraldada. “Millise valla sotsiaaltöötajal on siis aega oma pingelise igapäevatöö kõrvalt tutvuda kõikide seadusemuudatuste ja riigikohtu lahenditega, ja kui sotsiaaltöötaja neid asju ei algata, siis ei tee seda mitte keegi,” märkis Pool.

Teise olulise punktina käsitleti koolitusel võlgadesse sattunud inimeste nõustamist. Inimesed ei tea, kuidas käituda siis, kui võlausaldajad või inkassofirmad tulevad juba võlgu sisse nõudma. Lea Pooli sõnul on olukordi, kus võlgnikuga käitutakse täiesti ebaseaduslikult ja nõutakse temalt välja intresse ja tasusid, mida tegelikult maksma ei pea.

Ta palus inimestel mitte sattuda paanikasse ja pöörduda arusaamatuste vältimiseks kõigepealt valda, koos sotsiaaltöötajaga leping läbi lugeda ja kuulata nõuannet, kuidas peab edasi käituma või kuhu abisaamiseks pöörduda.

Ajakirjanikuga vestelnud sotsiaaltöötajad jäid koolitusega igati rahule ja pidasid vajalikuks, et maavalitsus taolisi õppepäevi ka edaspidi korraldaks, sest kui inimene peab koolituse pärast näiteks Tallinna sõitma, on kulud ikka tunduvalt suuremad.

Järgnevalt kavandab maavalitsus sotsiaaltöötajatele korraldada koolituse “Kuidas käitub sotsiaaltöötaja kohtus”. Seda püütakse läbi viia otse kohtusaalis, kus protsess maha mängitakse.

Print Friendly, PDF & Email