Urve Tiidus: On muutuste aeg

Kuressaare linnapea Urve Tiidus sõnavõtt tänasel kõnekoosolekul Kuressaare Vabadussõjas langenute ausamba juures.

Head kohalviibijad, kaaslinlased ja külalised!
Hea maavanem, Kaitseliidu juht, laulumehed, orkestrandid!

Kuressaare linnas on hea tava koguneda Eesti Vabariigi sünnipäeval siia Vabadussõjas langenute ausamba juurde. Selle kogunemisega avaldame austust meestele ja naistele, kes aitasid ühe uue iseseisva riigi sünnile kaasa sõna, tahte ja teoga. Ja ka kõige kallimaga, mis inimesel üldse on, oma eluga. Seda ei tohi me unustada.

Täna saab Eesti riik 91 aastaseks.
Meie riik sündis veebruari lõpus. See aastaaeg on ühe uue riigi sünniks kuidagi sümboolne. Õues on veel miinuskraadid, kuid juba hakkab talv taanduma, andes tasapisi teed peatselt saabuvale kevadele, soojusele ja looduse tärkamisele.

Muust loodusest erinevalt tuleb see kevad meile, inimestele, seekord teistmoodi, kui mitmed eelnevad kevaded. Mitte ilma poolest. Oh ei, maakera tiirleb ikka ümber päikese. Elu ise meie ümber on nii palju muutunud. Majanduslikult vähem turvaliseks, ettearvamatumaks, ja ebakindlamaks kui oleme aastatega harjunud. Analüüsimata täna põhjusi, kirumata poliitikuid ja pankureid, tahan öelda, et kõige muu kõrval ongi elul kombeks näidata oma helgemat poolt ja hambaid ka omatahtsi, meie parimatest kavatsustest sõltumata.

Nüüd on käes see aeg, kus meid ei aita tagantjärele tarkused, mis kõik oleks pidanud tegema ja tegemata jätma ja mis kõik oleks võinud olla teisiti. Mis siis aitab?

Mis siis ikkagi annab, meile, Eesti kodanikele kindlust ja hingepidet, et aasta pärast kevadet oodates ja riigi sünnipäeva tähistades on meie ebakindel tunne vähenenud ja tulevik taas turvalisem. Üks, mida kindlasti saame teha, on tugevasti uskuda iseendasse ja oma võimetesse, ka kõigi raskuste kiuste. Toetada sellise mõtteviisiga oma pereliikmeid ja sõpru. Uskuda, et hea tahte koostöös suudetakse palju rohkem, kui tekki ainult oma poole peale vedades. Tegelikult on tore, et Kuressaares pole koostöö võõras sõna ja loodetavasti nii ka jätkub. Mida veel on kindluseks vaja? Usku, et alati leidub keegi, kes ulatab abikäe. Uskuda, et töö ja ettevõtlikud inimesed ei saa maailmast kunagi otsa ja ka raha pole maailmast päriselt ära kadunud. Kuigi jah, seda loetakse hoolikamalt kui kunagi enne.
On muutuste aeg. Kuid muutused ei ole koletis, mille ees tuleb lapse kombel silmad kinni pigistada ja olemasoleva olukorra säilimist nõuda. Praegu on aeg, kus tuleb kombineerida talupoeglik terve mõistus kõige uuenduslikumate mõtete ja ideedega. Sest siis püsime rahva ja riigina ja jääme inimestena iseendaks. See oli minu tänahommikune mõte Eesti sünnipäevaks.
Head õnne meie riigile ja meile, selle riigi kodanikele.
Tänan teid kuulamast.

Print Friendly, PDF & Email