Eesti Vabariigi 91.aastapäeva aktus Tornimäe rahvamajas

On hea alustada tõdemusega, et taasiseseisvunud Eesti ajal on vabariigi aastapäeva aktused Tornimäel toimunud absoluutselt igal aastal. Nii ka seekord. Kuna maavanema vastuvõtt korraldati sellel aastal Orissaares ja meie taidlejad olid üritusega seotud, toimus Pöide valla aktus tavapärasest varem – 20. veebruaril, õhtul kell 19..

Saal oli dekoreeritud, nagu alati, riigi ja valla lippudega, mille jalamile olid asetatud lilled – pelargoonide vahele valged roosid sinises vaasis. Saalipõrandalt lavaservani ulatus sinise riidega kaetud astmestik, millel põlesid küünlad. Lava kohal valgussõõris oli kompositsioon rahvusvärvidest ning numbritest 9 ja 1.

Piduliku aktuse juhiks ja kontserdi teadustajaks oli vallasekretär Maire Käärid.

Alustati riigihümniga. Meeldivalt palju inimesi laulis kaasa.
Pöide valla hümni laulsid meesansambli mehed, kaasalauljaid oli vähem.

Järgnes vallavanema sõnavõtt. Sporditeadliku mehena õnnitles Jüri Linde kõiki saalisviibijaid Andrus Veerpalu suusavõidu puhul. Järgnes tuline aplaus. Jüri Linde rõhutas oma sõnavõtus, et rasketel aegadel tuleks tähelepanu pöörata perele – palju koos olla, toetuda ja toetada üksteist. Veel ütles ta, et majanduslikud tõusud ja mõõnad tulevad ja lähevad, saaremaa inimesed on visad nagu kadakad, kes kinnituvad paigale ja peavad vastu. Jüri Linde kinnitas koduvalla rahvale, et Eestis ette võetud reformid on olnud edukad, taganud hea majandusliku arengu ning sellest lähtuvalt peaksime vaatamata käesolevale tagasilangusele säilitama optimismi.

Vallavanem kutsus lavale volikogu esimehe Mihkel Kääridi. Üheskoos anti rahvale teada volikogu otsus Pöide valla Aasta Tegija 2009 kohta – selleks kuulutati Enn Kosletski, PÜ Ranna Agro juhatuse esimees. Enn Kosletski tuli aunimetust koos lisanduvate meenete ning lilledega vastu võtma. Saali aplausist võis välja lugeda üksmeelset nõusolekut langetatud otsusega Enn Kosletski suhtes.

Siis algas kontsert. Esimeseks esinejaks oli Jarmo Moilanen marimbal. Kõlas Artur Lemba „Hällilaul“. Marimba on ksülofoni taoline pill. Löögiplaatide all on metalltoruresonaatorid, mis teevad heli pehme oreli sarnaseks. Pala kõlas laialt, rahustavalt, lausa kiriklikult ning sobis väga hästi kontserdi alguseks.

Lisandus laste trummirühm, juhendaja Jarmo Moilanen, kes mängis suure lustiga „väikese elevandi kõndi“.

Lasteaialapsed lugesid salme ja laulsid teemal „Minu kodu värvid“; juhendajaks Piret Laak.

Koolilaste montaaž koosnes luuletusest, laulust ja tantsust ning kandis nime „Talvine kodumaa“; juhendajad Külli Reinart, Kaide Aaso, Piret Laak. Koolilapsed olid riietatud valgesse ja musta ning mõjusid väljapeetult ilusatena vabariigi sünnipäeva kontserdi laval.

Teist ja kardetavalt viimast korda astus üles veteranide naisrühm tantsuga Labajalg; juhendaja Maie Opkaup.

Samuti teist ja kes teab, äkki viimast korda esines deklamaatorite grupp; juhendaja Aimi Pitk. Loeti Niina Klaasi luulet.

Naistantsurühmast Triinu, juhendaja Ingla Leis, on saanud teenekas esineja – pole möödunud ühtki pidu ilma nendeta. Nad tantsisid kaks tantsu.

Seltsi Aderkas naisansambel oli riietanud end kaunisse rahvussinisesse; juhendaja Aili Juhkam. Nad laulsid valgusest koduaknal.

Nüüd oli Pöide Piigade kord; naistantsurühma juhendaja Ene Laak. Tantsiti Üks paigake ja Viiretakka. 20 aastat tantsimist on tõesti piigasid lihvinud – esinemine oli puhas ning nauditav.

Lavale tulid laulupiigad ansamblist Fermaat; juhendaja Kairit Levit. Proloog ja Meelespea kõlasid seatult, õrnalt, naiselikult.

Lõpuks astusid lavale segarahvatantsu mehed koos naistega; juhendaja Ene Laak. Segatants oli lõbus ja hoogne, nagu alati.

Viimaseks kontserdinumbriks oli kahe tantsurühma ühine Saaremaa valss.

Tuled kustusid ükshaaval, kõlama jäi rahvuslik plaadimuusika, rahvas lahkus saalist ja asus koduteele…

Evi Ringmäe, Pöide valla kultuuritöö kuraator

Print Friendly, PDF & Email