Elektrita maakodud saavad lõpuks voolu majja (4)

Elektrita maakodud saavad lõpuks voolu majja

 

Selle aasta 22. jaanuaril jõustuv elektrituruseaduse muudatus võimaldab toetada maapiirkondades elavaid inimesi, kelle majapidamises puudub elekter. Samal päeval hakkab kehtima ka vastav määrus, mille alusel saavad inimesed valla- ja linnavalitsusele taotlusi esitada.

aotlustingimuste ja menetluskorra kohta saab täpsemat teavet siseministeeriumi kodulehelt ja kohalikelt omavalitsustelt.

Vajadus seni kehtinud seadust muuta tuleneb sellest, et meil on kaasaegse infoühiskonna ja tehnoloogia arengu juures peresid, kes peavad kodus toime tulema elektrita. Juhtmed on seinal, aga särtsu sees pole. Need on näiteks kodud, kus varem on elekter olnud, kuid segastel aegadel on see liinivarguse tõttu kadunud. Ehkki elekter võeti Eestis kasutusele juba 126 aastat tagasi, pole see tänaseks veel kõigile kättesaadav.

Ei ole normaalne, et põlises talukohas elav pere peab aastaid hakkama saama elektrita. Selliste kodude probleem oli aga siiani lahenduseta, sest asulatest kaugele jäävasse metsatallu liini vedamine on kallis ja käib enamikele peredele üle jõu.

Õnneks on see lootusetu olukord muutunud. Kõige enam vajavad toetust ligikaudu sada hajaasustusega piirkondades elavat peret üle Eesti.

Lastega pered ennekõike

Abisaajate grupp on väga selgelt piiritletud peredega, kes on oma kodus seni pidanud läbi ajama akude või generaatoritega.

Sel aastal on toetusteks kavandatud 27 miljonit krooni ja sellest saavad toetust kõigepealt lastega pered. Ei saa ju lubada, et kõige tavapärasemad igapäevatoimingud on pidevalt raskendatud elektri puudumise tõttu. Perekondi, kus lapsed majas, aga elektrit pole, on 14.

Toetuste süsteem on üles ehitatud nii, et taotleja ise maksab liitumistasust kümme protsenti, kui summa jääb alla 200 000 krooni, ning 1% summadelt üle 200 000. Minimaalne omafinantseeringu summa on 10 000 krooni.
Asjaajamine võib küll aega võtta, kuid ohtu, et toetus selle tõttu saamata jääb, ei tohiks olla. Sel aastal on taotluste esimese vooru tähtaeg 1. aprill ning teine taotlusvoor lõppeb 15. oktoobril. 2010. aastal saab taotlusi esitada 1. aprillini.

Toetusprogrammi eesmärk on kaotada aja jooksul tekkinud ebaõiglus kaugetes külades ja taludes, kus elektrivõrguga liitumine käib elanikele üle jõu. Taotlemise tingimused on seatud nii, et abi jõuaks kõige suuremate abivajajateni. Kindlasti ei soovi riik asuda toetama kinnisvaraäri. Raha ei anta selle programmi raames ka suvilatesse elektri viimiseks.

Et elu maal säiliks

Kõrvaltvaataja võib küsida, milleks kulutada mitukümmend miljonit krooni riigi raha, et suhteliselt väike hulk inimesi saaks elada seal, kus olulisim infrastruktuur puudub. Vastus on väga lihtne – sest see on riigi soov ja huvi, osa regionaalpoliitikast. Põlistalude ja külade säilimine on osa elu säilimisest maal.

Uus toetus tagab loodetavasti, et sadakond peret ei otsusta linnaelu kasuks, kuna nende maal asuvas kodus polnud elektrit. Samal põhjusel toetab riik kodusid, kus on probleeme puhta veega. Suvel alanud hajaasustuse veeprogramm on käivitunud hoogsalt ja rakendunud juba 165 omavalitsuses.

Eestis on praegu tuhandetes projektides ringlemas miljardeid kroone Euroopa toetusraha. Need on aga enamasti mõeldud suurteks investeeringuteks omavalitsustele, ettevõtetele, asutustele. Mul on väga hea meel, et omaenda kodanikelt kogutud maksukroone kasutades paneb riik tähele just perede igapäevaseid muresid.

Siim Valmar Kiisler
regionaalminister
 


Kommentaar

Saare maavalitsusest saadud andmetel on meie maakonnas elektrita Mustjala vallas 20, Muhu vallas 5 ja Pöide vallas 4 peret, Kaarma, Laimjala ja Kihelkonna vallas üks pere. Arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Leo Filippov soovitas kõigil, kes nõuetele vastavad ja seni veel taotlust esitanud ei ole, seda kindlasti kohe teha, sest eraldatud rahasummad ei ole suured ja kolmandaks vooruks ei pruugi raha enam jätkuda.

Küsisime siseministeeriumi regionaalvaldkonna osakonna nõunikult Kaie Masingult, kas on ka mingeid eelistusi elektriühenduse toetamisel ja millised majapidamised saavad endale elektri eelisjärjekorras.

Kaie Masing: Lastega perede eelistus tuleb mängu siis, kui siseministeeriumile laekub võrdväärseid taotlusi nii palju, et kõikidele ei jõuta liine valmis teha või otsustatakse, kellest alustada.

Me arvestame ikka seaduses sätestatud kriteeriume ja vaatame kõigepealt täpselt järele, kellel üldse on õigus taotlus esitada. Kõigepealt peavad need elamud olema elamiskõlbulikud, inimesed peavad seal alaliselt elama, ehitised peavad olema ehitiste registris.

Taotleja või majas elav pere peab olema valla rahvastikuregistris kirjas hiljemalt 1. jaanuar 2008. Kui ta oli seal kirjas, siis kuulub ta nende taotlejate ringi. Ta peab tõendama ka kaasfinantseerimise võimet ning ka hoone sisevõrgu ehitamise võimet, mis ei pruugi sugugi väike väljaminek olla.

Esimene käik on inimesel energiavõrku, kus tehakse esialgne kalkulatsioon, millega taotleja peab minema kohalikku omavalitsusse. KOV kontrollib ja täpsustab need andmed üle, et seal elatakse ja ollakse rahvastikuregistris. Siis saadetakse taotlus siseministeeriumisse. Taotlused vaatab läbi vastav komisjon.

Komisjon selekteerib välja, kes nõuetele vastavad ja kes saavad rahastamise eelisjärjekorras. Ülejäänud pannakse täiendnimekirja.
2009. aasta eelarves on praeguse hetkesisuga planeeritud 29 miljonit krooni. Taotlusi saab esitada 1. aprillini 2010. Need, kes vastavad taotluse nõuetele, võivad taotluse esitamisega ikkagi alustada. Seetõttu soovitame neil, kes taotlusi esitama hakkavad, need kriteeriumid endale selgeks teha. 

Mustjala vallas Kiruma külas 1991. aastal tagastatud Nurme talus elav endine piirivalveülem, praegu pensionipõlve pidav Mati Heinmets ütles Oma Saarele, et seadus on välja tulnud normaalne, kui vaid ametnikud ei hakka seda jälle omatahtsi tõlgendama.

“Antud juhul ju tegelikult riik toetab riiki, sest Eesti Energia on ju see, kes peab ühenduse tagama. Omal ajal lasi riik paljudest kohtadest liinid ja alajaamad ära tassida,” arvas Heinmets, “Vahepeal öeldi, et selle programmi raames alajaamu ei ehitata, siis tekib küsimus, kuidas seda voolu siis nende majapidamisteni tuua?”

Ta lisas, et kaasaegne väike alajaam maksab 60 000 krooni ja tegelikult pole siin inimeste toetamisega mingit pistmist, pigem toetavad inimesed omaosaluse näol riiki.

“Siiamaani elan akude peal, käin neid aeg-ajalt laadimas. Meie pere taotlus on esitatud, hetkel teeb Eesti Energia oma kalkulatsioone. Usun, et kui riik arvestab neid, kes maal elavad ja sinna ka tagasi tulevad, siis loodame ikka, et see päev, kus vool majas on, pole enam väga kaugel,” lõpetas juba aastaid elektrit ootav mees optimistlikult.

Print Friendly, PDF & Email