Pressiülevaade: Kas uus algus Vene-Ameerika suhetes?

Sel nädalal jätkas maailma ajakirjandus hiljuti Münchenis toimunud julgeolekukonverentsi tulemuste kommenteerimist. Väljaanded on seisukohal, et USA asepresidendi Joe Bideni kõnes avalikustati Ameerika administratsiooni välispoliitika põhimõtted.

Biden teatas, et USA sooviks on vajutada suhetes Venemaaga nupule “reset”, samas teatas ta, et Washington ei kiida heaks Moskva nn mõjusfääride loomise katseid ega tunnusta Abhaasia ja Lõuna-Osseetia sõltumatust.

Ameerika ühe juhtiva päevalehe The Washington Post korrespondent Crage Witlock kirjutas artiklis “Biden teatas, et Ameerika soovib suhetes Venemaaga vajutada nupule “reset”” (‘Reset’ Sought on Relations With Russia, Biden Says): USA uus asepresident loetles terve rea julgeolekualaseid probleeme, mille lahendamisel võiks Kreml kas kaasa aidata või siis takistuseks olla: nende hulgas näiteks pikaleveninud sõda Afganistanis ja seni tulemusi mitte andnud katsed mõjutada Põhja-Koread ja Iraani, et need riigid loobuksid oma tuumaprogrammist.

Leht jätkas: oma ettekandes märkis Joe Biden, et Kreml ja Valge Maja on võrdselt huvitatud olukorra stabiliseerimisest Afganistanis. Samas andis ta kohe mõista, et teistes küsimustes kavatseb USA uus administratsioon rääkida Moskvaga jäigemalt kui eelnev valitsus – Valge Maja ei kiida heaks Moskva katseid luua endale “mõjupiirkondi” ning ei tunnista Abhaa-sia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust.

Väga kriitiliselt suhtus USA asepresidendi Müncheni esinemisse ajaleht The Washington Times, mis üldiselt on tuntud oma paremkonservatiivsete, sageli isegi radikaal-sete vaadete poolest. Artiklis pealkirja all “Uus Müncheni sobing” (Another Munich surrender) kirjutas USA välispoliitika spetsialist Helle Dale, et Ameerika uus administratsioon pooldab poliitikat, mille sisuks on agressori maharahustamine (ingl k appeasement).

Joe Bideni Münchenis lausutud sõnu võrdles autor 1938. aasta Müncheni sobinguga, kui lääneriigid püüdsid agressorit maha rahustada. Tookord, nagu teada, oli agressoriks Hitler (tõsi, seda nime Dale artiklis ei kasuta – toim), seekord aga nimetab Washington Times selgesõnaliselt agressorriikideks Iraani ja Venemaad. Just neile ulatabki USA administratsioon oliivipuu oksa, kirjutas leht.

Ameerika analüütik väitis, et Müncheni konverentsid on üldse meelde jäänud skandaalsete esinemiste poolest. Nii näiteks esines seal kunagi äsja ametist lahkunud USA asepresident Dick Cheney, kes nimetas Saksamaad “vanaks Euroopaks”. 2007. aastal jäi Müncheni konverents aga meelde sellega, et seal esines väga Ameerika-vastase kõnega Vladimir Putin. Kuid seekordse skandaali põhjustas Joe Biden, kes kutsus üles suhetes Venemaaga vajutama nupule “reset”.

Ameerika muudab suhteid maailmaga (“L’ America cambia i rapporti con il mondo”), oletas Itaalia päevalehe La Repubblica vaatleja Vincezo Nigro, kuid ei loobu superriigi staatusest ja on endiselt valmis oma huve ning sõpru kaitsma. Bideni esinemine Münchenis kestis 25 minutit, teatas ajakirjanik. Selle aja jooksul jõudis ta avalikustada USA välispoliitika suunad, märkides, et prioriteediks on Afganistan.

USA asepresident puudutas ka suhteid Venemaaga. Need suhted muutuvad, kuid keegi pole öelnud, et probleemid siin võluväel kaovad. Biden märkis, et NATO ja Venemaa suhted on kreeni kaldunud. “Seepärast oleks vaja vajutada nupule “reset”,” tsiteeris Itaalia ajaleht USA kõrget riigiametnikku.

Prantsuse leht Le Journal du Dimanche analüüsis artiklis “Moskva haaras Bidenil käest” (Moscou saisit la main de Biden) Venemaa reaktsiooni USA asepresidendi kõnele. Leht kirjutas, et läinud pühapäeval kohtusid USA asepresident ja Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov, nad surusid teineteise kätt ja naeratasid, lubades kahe riigi suhteid parandada.

Rõhutades oma esinemises Bushi epohhi lõppu, andis Biden mõista, et uus suhtumine ei tähenda põhimõtetest loobumist. Siinjuures pööras Prantsuse väljaanne oma lugejate tähelepanu asjaolule, et enne Ivanoviga kohtumist kohtus Biden põgusalt ka Gruusia presidendi Saakašviliga, kellele ta ütles, et Thbilisi peab ise otsustama, kas ta soovib tulevikus NATO-ga liituda või mitte. Samas teatas USA asepresident, et Washington ei kavatse tunnistada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia sõltumatust.

Venemaa väljendatud entusiasmi tuleks suhtuda aga ettevaatlikult: kuigi Moskva teatas, et on peatanud rakettide paigaldamise Kaliningradi, on siiski tema käsi mängus selles, et peagi suletakse USA sõjaväebaas Kõrgõzstanis. “Soojenemist kahe suurriigi suhetes on seni tunda vaid sõnades, millel on hetkeline tähendus nagu ka fotodel näole manatud naeratustel,” tegi Prantsuse leht skeptilise lõppjärelduse.

Kajastades Müncheni julgeolekukonverentsi sündmusi keskendas Saksa ajaleht Die Welt tähelepanu tuumarelvakontrolli probleemile. Artiklis pealkirjaga “Miks on saabunud aeg relvastuskontrolliks?” (Warum die Zeit günstig für Rüstungskontrolle ist?) kirjutas leht: paljude aastate vältel oli külm sõda tagatiseks, et rahu tuumarelva varjus säiliks. Nüüd on aga tekkinud tuumaanarhia oht. Kui Venemaa ja USA oma jõupingutused aga ühendavad, õnnestub tuumasõja ohtu kindlasti vähendada.

Saksa ajaleht on seisukohal, et nende kaheksa aasta vältel, mil Ameerikas oli võimul Bush, on kontroll tuumarelva leviku üle nõrgenenud. Kirjutise autorid nentisid, et on tekkinud uued ohukolded nagu Põhja-Korea, Iraan ja Pakistan.

Seepärast suhtus Die Welt positiivselt Venemaa asepeaministri Sergei Ivanovi ettepanekusse sõlmida START-1 lepingu (1994. a jõustunud strateegilise ründerelvastuse vähendamise kokkulepe, mis aegub 2009. a 5. detsembril – toim) asemel uus kokkulepe. Samas toonitas leht, et siin on suureks takistuseks USA kava luua Ida-Euroopas uus raketitõrjesüsteem.

Print Friendly, PDF & Email