14.02.2009 arhiiv

  • Sada viis aastat tagasi, 1904. aasta 16. veebruaril, sündis Milwaukee linnas Wisconsini osariigis George Frost Kennan (suri kõrges vanuses aastal 2005) – tuntud ameerika diplomaat, ajaloolane ja ühiskonnateadlane. USA kaasaja diplomaatia grand old man Henry Kissinger on teda iseloomustanud järgmiste sõnadega: Kennan on diplomaat, kes on andnud suure panuse meie tänapäeva diplomaatilise doktriini loomisse.

    Eelolev nädal möödanikus

    Sada viis aastat tagasi, 1904. aasta 16. veebruaril, sündis Milwaukee linnas Wisconsini osariigis George Frost Kennan (suri kõrges vanuses aastal 2005) – tuntud ameerika diplomaat, ajaloolane ja ühiskonnateadlane. USA kaasaja diplomaatia grand old man Henry Kissinger on teda iseloomustanud järgmiste sõnadega: Kennan on diplomaat, kes on andnud suure panuse meie tänapäeva diplomaatilise doktriini loomisse.

    Loe edasi...

  • Alljärgnev tekst on võetud ühest käsikirjast, mille originaal asub Saaremaa muuseumi arhiivraamatukogus (SM 10179:31). Selle on kirja pannud BORIS MÜÜRSOO (MÜRSON), mees, kes etendas möödunud sajandi Kuressaare (ja ka kogu Saaremaa) ühiskonnaelus märkimisväärset rolli.
Olles Eesti esimesel iseseisvusajal (1920.–1930. aastad) Kuressaare postkontori juhataja, võttis ta ette väga põhjaliku uurimise postipidamise algusest ja selle arengust praeguse Saare maakonna territooriumil. Kuigi käsikiri algab autori eessõnaga, mis on dateeritud 1939. aasta kuupäevaga (ilmselt algas siis käsikirja kokkupanek), on seal rohkesti fakte, mälestusi, fotosid ja muud illustratiivset materjali, mis kajastavad siinset sidepidamise ajalugu kuni XX sajandi keskpaigani (täpsemalt 1960. aastate keskpaigani).
Täna ja mõnel järgneval laupäeval avaldamegi väljavõtteid sellest väga huvitavast käsikirjast. Et arhiivis säilinud dokumendi ajaloolist hõngu alal hoida ja edasi anda, on valdavalt säilitatud autori kirjaviis. Selles on tuntav saksa keele mõju – pikad ja kohmakad lausekonstruktsioonid, mis teevad teksti lugemise tänapäeva väga ära hellitatud ja mõtlemist ning süvenemist mittearmastavale lugejale raskeks. Seepärast vabandan juba ette. 
Tõsi, eks selles, et kaasaja lugeja nii ära hellitatud on, tuleb tunnistada omajagu süüd ka meil, ajakirjanikel: kõikjal koolitustel toonitavad tänapäeva ajakirjanduse asjatundjad ju pidevalt, et info tuleb tarbijani toimetada väga lihtsalt ja operatiivselt. Selleks tuleks kasutada vaid paarisõnalisi lihtlauseid ning kui võimalik, siis rohkesti illustratiivset pildimaterjali (!!!)

    Mõnda postipidamise ajaloost Saare- ja Muhumaal

    Alljärgnev tekst on võetud ühest käsikirjast, mille originaal asub Saaremaa muuseumi arhiivraamatukogus (SM 10179:31). Selle on kirja pannud BORIS MÜÜRSOO (MÜRSON), mees, kes etendas möödunud sajandi Kuressaare (ja ka kogu Saaremaa) ühiskonnaelus märkimisväärset rolli. Olles Eesti esimesel iseseisvusajal (1920.–1930. aastad) Kuressaare postkontori juhataja, võttis ta ette väga põhjaliku uurimise postipidamise algusest ja selle arengust praeguse Saare maakonna territooriumil. Kuigi käsikiri algab autori eessõnaga, mis on dateeritud 1939. aasta kuupäevaga (ilmselt algas siis käsikirja kokkupanek), on seal rohkesti fakte, mälestusi, fotosid ja muud illustratiivset materjali, mis kajastavad siinset sidepidamise ajalugu kuni XX sajandi keskpaigani (täpsemalt 1960. aastate keskpaigani). Täna ja mõnel järgneval laupäeval avaldamegi väljavõtteid sellest väga huvitavast käsikirjast. Et arhiivis säilinud dokumendi ajaloolist hõngu alal hoida ja edasi anda, on valdavalt säilitatud autori kirjaviis. Selles on tuntav saksa keele mõju – pikad ja kohmakad lausekonstruktsioonid, mis teevad teksti lugemise tänapäeva väga ära hellitatud ja mõtlemist ning süvenemist mittearmastavale lugejale raskeks. Seepärast vabandan juba ette. Tõsi, eks selles, et kaasaja lugeja nii ära hellitatud on, tuleb tunnistada omajagu süüd ka meil, ajakirjanikel: kõikjal koolitustel toonitavad tänapäeva ajakirjanduse asjatundjad ju pidevalt, et info tuleb tarbijani toimetada väga lihtsalt ja operatiivselt. Selleks tuleks kasutada vaid paarisõnalisi lihtlauseid ning kui võimalik, siis rohkesti illustratiivset pildimaterjali (!!!)

    Loe edasi...

  • Möödunud aasta lõpus võtsid neli sõpra-reisiselli – Märt Meos, Marti Kivimägi, Ants Lusti ja Saaremaa mees Aarne Mägi – ette pika ja eksootilise reisi Nepali ja Bangladeshi. Et muljetepagas oli niivõrd kaalukas, ei mahu kogu see pikk reis ära ühte reisiloosse. Seda, mida nähti ja kogeti ning mis pildile jäi Nepalis, vahendab tänases Oma Saares lugejatele oma saare mees Aarne Mägi. Riigist nimega Bangladesh tuleb juttu mõnes edaspidises laupäevases lehes.

    Maailma katus asub riigis nimega Nepal (1)

    Möödunud aasta lõpus võtsid neli sõpra-reisiselli – Märt Meos, Marti Kivimägi, Ants Lusti ja Saaremaa mees Aarne Mägi – ette pika ja eksootilise reisi Nepali ja Bangladeshi. Et muljetepagas oli niivõrd kaalukas, ei mahu kogu see pikk reis ära ühte reisiloosse. Seda, mida nähti ja kogeti ning mis pildile jäi Nepalis, vahendab tänases Oma Saares lugejatele oma saare mees Aarne Mägi. Riigist nimega Bangladesh tuleb juttu mõnes edaspidises laupäevases lehes.

    Loe edasi...

  • Mis asja sina reedel teed? Oma Saare noor reporter Kristi küsitles tosinat teismelist ning sellest koorus välja, mida teevad tiinekad reedeti. Alljärgnevalt on siin kokku miksitud üks kujuteldav teismeline, kes ärkab reede hommikul ja jõuab koju laupäeva varastel tundidel.

    NAGU IGA JUMALA REEDE: Öu! Lähme kuhugi! Tavai! (2)

    Mis asja sina reedel teed? Oma Saare noor reporter Kristi küsitles tosinat teismelist ning sellest koorus välja, mida teevad tiinekad reedeti. Alljärgnevalt on siin kokku miksitud üks kujuteldav teismeline, kes ärkab reede hommikul ja jõuab koju laupäeva varastel tundidel.

    Loe edasi...

  • Kuressaarest pärit neiu Riina Lember otsustas pärast Tallinna ülikooli lõpetamist maailmas pisut ringi rännata ja töötab nüüd juba kolmandat aastat Dubais lennufirmas Emirates Airline stjuardessina.

    Saarlanna töötab Dubais stjuardessina

    Kuressaarest pärit neiu Riina Lember otsustas pärast Tallinna ülikooli lõpetamist maailmas pisut ringi rännata ja töötab nüüd juba kolmandat aastat Dubais lennufirmas Emirates Airline stjuardessina.

    Loe edasi...