Inimene, kes nakatas maailmamajanduse

Inimene, kes nakatas maailmamajanduse

Mary Mallon ehk Tüüfuse-Mary (1869–1938) – esimene inimene, kes tunnistati USA-s kõhutüüfuse nakkuse kandjaks, kusjuures ta ise ei põdenud seda haigust kordagi. Mary töötas kokana ja nakatas töötamise ajal väidetavalt 47 inimest, kellest kolm suri.
Tuntuks sai see naine seetõttu, et ta ise oma rolli viirusekandjana kategooriliselt eitas ja jätkas kangekaelselt töötamist toitlustuses.
Kahel korral pandi Mary sunniviisiliselt karantiini, teistkordse karaniinis oleku ajal ta suri. Tohtrid on väitnud, et nakkus oli Mary Mallonil kaasa sündinud, sest ta ema põdes kõhutüüfust raseduse ajal.

Meditsiinis on kasutusel mõiste “nullpatsient” – see on inimene, kellest saab alguse mõni epideemia, kusjuures sageli see kõnealune isik ise ei haigestu, ta on vaid haiguse levitaja. Kõige tuntum nullpatsient ajaloos on ameeriklanna Mary Mallon hüüdnimega “Tüüfuse-Mary” – kokana töötanud naine, kellest väidetavalt sai alguse New Yorgis aastatel 1901–1906 levinud tüüfuseepideemia.
Nüüd on Ameerika ajakiri Time välja otsinud aga “nullpatsiendi”, kes tegi esimese sammu maailmamajanduse krahhile eelnenud sündmuste pikas ahelas.

Time teab väita, et ka ülemaailmne majanduskriis on epideemia, millel on oma nullpatsient (ingl k patient zero) – tegemist on inimesega, kellest sai alguse rahanduskriis, mille tagajärjel on praeguse seisuga töö kaotanud enam kui 50 miljonit inimest. Nii vähemalt väidab Rahvusvaheline Töö Organisatsioon ILO.

Laen soodustingimustel

Majandusanalüütik Douglas McIntyre, kes kasutas oma arvutustes erinevaid finantsmudeleid, väidab, et 2003. aastal ostis praeguse majandushaiguse “nullpatsient” Californias Stocktoni linnakeses maja. Ostu sooritamiseks kasutas ta 250 000 dollari suurust laenu, kusjuures laenu saamiseks ei nõutud talt mingit omaosalust.

Põhjus oli selles, et nelja eelneva aasta jooksul olid kinnisvarahinnad kõikjal Californias tõusnud keskmiselt 10% aastas. Seepärast ei nõutudki “nullpatsiendilt” tookord erilisi tagatisi – nn panganduse asjatundjate arvates pidi kinnisvarahind Californias aastaks 2010 kerkima kuni 100%.

Kuid juba 39 kuu pärast kaotas see inimene töö ja kuulutas 2006. aastal välja oma pankroti. Ajakirja väitel on kompanii Countrywide arhiivides (just see finantsasutus andis nn nullpatsiendile maja ostmiseks krediiti) tõenäoliselt olemas ka selle inimese nimi, praegune aadress ja võib-olla isegi telefoninumber.

Maksetõrgete laviin mattis kõik

Päeval, mil “nullpatsient” polnud enam võimeline laenu tagasimakset tegema, langesid ka naabruses asuvate majade hinnad märkimisväärselt. Seejärel loobus juba järgmine inimene krediidi tasumisest, siis veel järgmine ja järgmine…

Ja nii tekkiski peatunud maksete laviin, mis peagi uputas Ameerika Ühendriikide kinnisvaraturu ja seejärel kogu maailmamajanduse.
Kuid põhjus, miks inimesed laenude tagasimaksmisest massiliselt keeldusid, tulenes hüpoteegiskeemist endast, mille töötasid 2000. aastate alguses välja Wall Streeti rahandustegelased ja mis oli eelkõige mõeldud ebakindla krediidireitinguga laenajatele.

Säärased peamiselt vähese ja ebapüsiva sissetulekuga (võiks öelda, et isegi vaesed) inimestele suunatud hüpoteegikrediidid said erilise nimetuse – substandardsed (ingl k subprime) krediidid.

Mis kergelt tuleb, see kergelt läheb

Nende massiline väljaandmine algas 2003. aastal. Sageli polnud sellise laenu saamiseks vaja teha omapoolset sissemakset ega isegi esitada tõendit oma keskmise sissetuleku kohta.
Kõigele lisaks sai sääraseid laene esimesel kolmel aastal tagasi maksta soodustingimustel. Sellega on ka seletatav, miks kinnisvarakriis USA-s kohe ei ilmnenud, vaid aastate võrra edasi lükkus.

Kui aga vastavalt skeemile, mille Wall Streeti analüütikud olid välja töötanud, toimus aastatel 2006–2007 tagasimaksete suuruse üldine tõus – õnnetuseks langes see ajaliselt veel kokku tööpuuduse kasvuga USA-s –, algas pankrottide ja majast väljatõstmiste laine.

Probleem seisnes veel ka selles, et sääraste hüpoteegi-krediitide tagatiseks loodi spetsiaalsed tuletisväärtpaberid (derivatiivid), mis said reitinguagentuuridelt kõrge hinde AAA. Seepärast tõigi õnnetute laenajate pankrotistumine 2007. aastal endaga kaasa sääraste väärtpaberite hinna järsu kukkumise, mis omakorda viis finantskriisini.


Kes on süüdi?

Hiljuti avaldas Briti ajaleht The Guardian nimekirja inimestest, kes ajalehe toimetuse arvates on süüdi praegu maailma haaranud finantskriisi tekkes.
Ühtekokku on nimekirjas 25 isikut. Nimekirja eesotsas on USA föderaalreservi (keskpank) endine juht Alan Greenspan, kes on süüdi selles, et “lubas hüpoteegimullil kasvada, kuna pika aja vältel olid intressimäärad madalad”.

Pankuritele lisaks võib Guardiani koostatud nimekirjast leida ka mitme tuntud poliitiku nime, kes samuti aitasid kaasa kriisi tekkele. Nende seas näiteks on USA endised presidendid Bill Clinton ja George W Bush, kelle valitsemise ajal võeti vastu mitu seadust, mis võimaldasid vähemkindlustatud inimestel pankadelt kinnisvara soetamiseks laenu võtta.

Print Friendly, PDF & Email