Üllatuslik koolitund Soomes: klassis kaks õpetajat ja üks õpilane

Üllatuslik koolitund Soomes: klassis kaks õpetajat ja üks õpilane

E-ÕPPETUND: Kohal viibis kaks õpetajat ja üks õpilane. Ülejäänud õpilased osalesid tunnis interneti kaudu.

Eelmisel neljapäeval Soomes Omnia koolituskeskuses õppetundi külastanud 12-liikmelist Kuressaare ametikooli esindust tabas pisikene üllatus: arvutiklassis viibis vaid üks õpilane, õppetööd juhendasid kaks õpetajat. Ülejäänud õpilased ei ilmunud kohale ka tunni lõpuks.

Tegu pole siiski arutu ressursside pillamisega Soome kutsehariduses ega ka muretsema panevate distsipliiniprobleemidega. Pigem vastupidi.
Õppetunnist võttis tegelikult osa kümme lasteaiakasvatajaks õppivat noort. Keegi neist ei pidanud seda tegema koolis, vaid sai õppetöös osaleda oma kodus interneti kaudu. Kuna õpilased olid praktikal, päästis e-õpe neid kooli sõidust.

Soome kutsehariduses räägitakse hästi palju üldaine- ja teooriatundide sidumisest eriala ja praktikaga. Nii pidid kõnealuses õppeaines videofilmi tegemist õppinud noored filmi tegema oma praktikast: tunni algul vaadati sissejuhatuseks ja inspiratsiooniks näitlikku humoorikat lühifilmi, seejärel rääkis õpetaja videofilmi ülesehitusest ning õpilased said õpetaja selgitusi kodus kõrvaklappidega kuulata. Õppeaine läbivõtmise lõpuks peavad õpilased ise valmis tegema viieminutilise video oma praktikast, mis koos üle vaadatakse ning läbi arutatakse.

Tunnis kasutati Training Center’i tarkvara, kuhu lisaks kõneedastusele ja ühisele töölauale, kuhu õpetaja sai veebilehti ja dokumente kuvada, kuulus ka chat-ruumide liides, mis võimaldas õpilastel omavahel suhelda ning koostööd teha. Kuna õpilased vajavad aines kasutatava tehnoloogia rohkuse tõttu nõustamist tavalisest enam, andis seda ka kaks õpetajat.

Laiali üheksas majas

Lisaks on kasutusel Eesti koolideski tuttav e-õppekeskkond Moodle. Soomlased kinnitasid, et seda kasutatakse kõikides õppeainetes.
Omnia on Helsingiga loodes piirneva Espoo ja kahe väiksema omavalitsuse ühine koolituskeskus, mis loodi 2006. a nelja kutsekooli liitmisel. Kooli endiste ja praeguste õpilaste hulgas läbi viidud nimekonkursi võitis ladinakeelne sõna, mis tähendab kõike – Omnia.

Nimi peab väljendama erialade ja õppevormide paljusust: kokku õpetatakse ligi 30 eriala nii põhi- kui ka keskkooli lõpetanud noortele ning täiskasvanutele. Populaarne on õpipoisiõpe, kus 80 % õppetööst toimub ettevõtetes. Kokku on Omnias 7500 õppijat ja 650 töötajat (neist kaks kolmandikku õpetajad). Võrreldes Kuressaare ametikooliga on Omnia veel rohkem geograafiliselt laiali, kokku üheksas majas.

Kõige uuem ja uhkem on Espoo keskuses asuv õppehoone, kus õpetatakse teiste hulgas ka haljastajaid, seda ainsa koolina Soomes. Haljastajate tööks on eraaedade ja haljasalade loomine. Lisaks murukülvamisele ja puudeistutamisele õpitakse näiteks purskkaevude ja kivisillutiste paigaldamist.

Kokku 80 õpilase praktiline õppetöö käib suures õppehallis, mille keskne koht on hiiglaslik liivakast. Halli nurgas on ka toolid-lauad ning tahvel teoreetilisema juhendamise läbiviimiseks.

Ehitajate õppehallis on igal õpilasel oma väike kapp, kus ta hoiab oma tööriistakasti, kiivrit ja teisi kaitsevahendeid. Hallis õpib vaid esimene kursus, teine teeb oma praktilisi töid juba õues.
Igal majas töötaval õpetajal on õpetajate toas oma väike boks töölaua ja arvutiga. Meie võõrustajad kinnitasid siiski, et see ei ole nii igas Omnia õppehoones. Nagu pole ka jõutud veel selleni, et igas õppeklassis oleks arvuti koos projektoriga.

Korduvalt kõlas soomlaste huulilt sõna “kvalifikatsioon”. Just oskuste, kompetentsuse ja pädevuse omandamine on kutseõppes peamine. Kooli kandvaks ideeks pole õppimine või õpetamine, vaid kvalifikatsiooni omandamine. Kutseeksami sooritamine ja kutsetunnistuse saamine on koolis käimise eesmärk nii noorte kui ka täiskasvanud õppijate jaoks.

Põhikooli järel ametikooli tulnud soome noor koolist keskharidust ei saa. Üldainete maht on Eestiga võrreldes ka poole väiksem: 20 meie 40 õppenädala asemel. Siiski läks üle 10 % Omnia 2007. a lõpetanutest edasi õppima kas ülikooli või rakenduskõrgkooli.

Kutsealase tasemeõppe kõrval on Omnia üheks struktuuriüksuseks ka noorte töökojad (työnpajat), kus kas õpiraskuste või muude probleemide tõttu ripakile jäänud noored saavad proovida, mis eriala neile sobiks. Töökojad ei tähenda siiski mõnusat äraolemist neile, kellel muud teha pole. Eesmärgiks on, et töökojas ei oldaks üle kuue kuu, vaid asutaks kutseõpilase või õpipoisina mingit kvalifikatsiooni omandama.

Täiskasvanute, meie mõistes “paindlike” õppijate kutseomandamine on eriti paindlik ja individuaalne. Veebilehel osaan.fi saab mingit kutset omandada sooviv inimene oma oskusi vastavalt selle kutse nõuetele hinnata. Sellise enesehinnangu tulemuste ja õppenõustajaga vestluse põhjal koostatakse individuaalne õppeplaan, mida koolis hakatakse läbima.

Kui mingis valdkonnas on teadmised ja oskused olemas, ei ole neid ju vaja uuesti õppida. Kutseeksami sooritamise puhul ei ole ju oluline see, kuidas mingid oskused on omandatud, vaid et need oleksid olemas.

Kokku töötab Omnias 13 täiskohaga õppenõustajat, igaühel on juhendada sadu õpilasi. Õppenõustajad toetavad õpingute alustamist, aitavad lahendada õpilaste probleeme koostöös rühmajuhataja, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja kaplaniga ning annavad nõu koolilõpujärgseteks tööotsinguteks.

Praktika on ülitähtis

Omnias juhendavad noori ja täiskasvanuid reeglina erinevad õpetajad. Selle põhjuseks on erinev õppemetoodika. Noorte puhul on õpetaja üks olulisi ülesandeid ka 17–18-aastaste noorte kasvatamine, mida täiskasvanute puhul enam teha ei tule.

Omnia täiskasvanuhariduskeskuse direktor Sirkka Wiman kinnitas, et täiskasvanuid, kes ei plaani omandatud erialal tööle asuda, eriti ei ole. Wimani sõnul on kolmel õhtul nädalas töö, pere ja muude tegevuste kõrvalt kutse omandamine piisavalt suur pingutus, mida lihtsalt seepärast, et “huvitab”, ette ei võeta.

“Kutsehariduses on praktikaaeg väga tähtis,” ütles Wiman ja lisas, et täiskasvanud õppijad peavad praktika sooritamiseks võtma oma põhitöölt neli nädalat palgata puhkust. Huvihariduse jaoks on olemas huvikeskused.
Omnia eesmärk on loenguvormi kui õppetöö meetodi vähendamine.

“Oluline on, et õpilased ise teeksid,” sõnas Omnias aastaid eesti ja soome keelt õpetanud Sirje Hassinen. “Pärast tööd ei jõua täiskasvanud ju loengutes istuda.”

Tartust pärit Hassinen on Soomes elanud juba 16 aastat. Ta pole aga ainus eestlasest omnialane: koolituskeskuses õpib tervelt 65 eestlast. Õpilaste hulgas on esindatud kokku 83 eri rahvust. Rootsi ja Saksamaaga võrreldes on Soomes immigrantide ja võõramaalaste õpetamine uus teema ja sellega tegeletakse aktiivselt.

Huvitav tervele maailmale

Soome haridussüsteem tekitab huvi kogu maailmas. Üheks põhjuseks on õpilaste väga head tulemused PISA testides. Ka Omnia on rahvusvahelises koostöös väga aktiivne: lisaks Kuressaare ametikooli töötajatele olid seal samal ajal külas ka Tartu kutsehariduskeskuse õpetajad ja 38-liikmeline haridustöötajate grupp Koreast.

Kuressaare ametikool on Omniaga koos teinud mitmeid projekte. Praegu on käimas sotsiaalhoolduse eriala õpilaste praktikaprojekt ning majutusteeninduse õpetajate lähetusprojekt EuroHosNet. Uute projektide ideid arutati ka selle lähetuse käigus.

2007. aastal oli Omnia rahvusvaheliste projektide kogusummaks üle 300 000 euro. Kooli rahvusvaheliste suhete juht Seija Heikkinen ütles, et neil on 44 taotlust Türgi koolidest järgmiste koostööprojektide tegemiseks. Heikkinen ajas Türgi kaardil näpuga järge, et neist vaid kaks välja valida. “See on nii suur maa,” märkis ta ning lisas, et koostööks on oluline kooli asukoht ja ligipääsetavus.

Kutsehariduse populaarsus on Soomes tõusuteel. Üheks põhjuseks peetakse ettevõtete vajaduste arvestamist. Samuti on tehtud selgitustööd, et riigis on puudus tegeliku töö tegijaist. Rahvastiku vananemise tõttu jääb mõne aasta jooksul pensionile suur hulk tööinimesi ning eriti teeninduses on vaja neile asendust.

Soome põhikoolilõpetaja peab tegema avalduse oma edasiõppimissoovide kohta juba märtsikuus. Kirja tuleb panna viis kooli (mitte eriala) prioriteetide järjekorras. Mullu sai seda esmakordselt teha interneti teel. Esmakordselt eelistas siis üle poole põhikoolilõpetajaist gümnaasiumile kutsekooli.

Taavi Tuisk
Kuressaare ametikooli teabejuht

Print Friendly, PDF & Email