Raudse eesriide langemise aegu: Kaks aastakümmet sõprust ja koostööd Gotlandi kommuuniga (2)

Raudse eesriide langemise aegu: Kaks aastakümmet sõprust ja koostööd Gotlandi kommuuniga

UUE SÕPRUSE ALGUS: Kuressaare raekojas Gotlandi saare delegatsiooniga kingitusi vahetades ütles rajooni täitevkomitee aseesimees Laine Tarvis (paremal) rootslastele, et saarlased mäletavad küll, kuidas nad vanasti Gotlandilt käiakive toomas käisid.

1989. aasta 11. jaanuaril saabus Rootsist Gotlandi saarelt Kuressaarde delegatsioon, mille koosseisu kuulusid kommuuni juhid ja ärimeeste esindajad. Järgmisel päeval allkirjastati Kingissepa rajooni täitevkomitees leping sõprus- ja koostöösidemete sõlmimiseks Gotlandi ja Saaremaa vahel. Aastakümnete vältel saarlasi läänemaailmast eraldanud raudne eesriie oli pisut paotunud ja andnud neile võimaluse luua otsesidemed ühe kapitalistliku välisriigi piirkonnaga.

1989. aasta 11. jaanuari õhtupoolikul Kuressaare raekojas pidulikult vastu võetud delegatsiooni koosseisus olid ajalehe Saarte Hääl teatel Gotlandi maavanem Jan Olov Björklund, turismiühingu direktor Erik David Nilsson, kommuuni esimees Eric Olof Gunnar Karlsson ja kaubanduspalati täidesaatev direktor Erik Sjöberg. Nendega koos oli Saaremaale saabunud ka grupp teleajakirjanikke.

Vastuvõtule järgnenud õhtusöögil kuursaalis vahetati esimesi mõtteid kahe ülemerenaabri kunagise tiheda suhtlemise taastamise võimaluste üle. Järgmisel õhtul aga, pärast lühikest tutvumist Saaremaaga, arutasid külalised koos rajooni juhtidega mõlema poole ettepanekuid ja võimalusi koostööks.

Leiti, et kõige õigem on alustada sidemete loomisega kultuuri, spordi ja turismi alal. Mõttevahetuse järel paberile pandud üsna napisõnalisele lepingule sõprus- ja koostöösidemete sõlmimiseks Gotlandi saare ja Kingissepa rajooni vahel kirjutasid alla Gotlandi kommuuni esimees Eric Olof Gunnar Karlsson ja Kingissepa rajooni RSN täitevkomitee aseesimees Laine Tarvis.

Leping paotas raudse eesriide

“Need aastakümned ei olnud Läänemeri meid ühendav, vaid lahutav veteväli. Seda enam tuntakse nüüd mõlemal pool huvi normaalsete suhete ja sidemete taastamiseks. 12. jaanuaril 1989 taastati need sidemed ametlikult. See päev jääb Saaremaa ajalukku,” kirjutas Gotlandi delegatsiooni visiidist ajakirjanik Harry Õnnis.

Jaanuaris 1989 polnud Eesti taasiseseisvumine kaugeltki veel sündinud fakt. Nagu mujal suures Nõukogude Liidus toimus siingi jaanuaris üleliiduline rahvaloendus ja esitati kandidaate NSV Liidu rahvasaadikute valimisteks. Saaremaal paiknesid alles Nõukogude sõjaväeosad ja meie piire kontrollis Nõukogude piirivalve.

Esimene samm iseseisva välissuhtluse teel

20 aastat hiljem meenutab kahe Läänemere saare esimesele koostöölepingule Saaremaa nimel alla kirjutanud tollane rajooni täitevkomitee aseesimees Laine Tarvis, et esimest huvi sõprussuhete sõlmimiseks ilmutasid pigem rootslased.

“Meile helistati – arvan, et vist kaubandus-tööstuskojast – ja öeldi, et rootslaste delegatsioon tuleb Saaremaale. Tallinna saabusid nad erilennukiga, käisime neil bussiga järel,” meenutab Tarvis, kelle sõnul tundus talle tookord, et küllap tulid rootslased lihtsalt vaatama, mis ja kuidas meil siin on.

“Aga eks delegatsiooni koosseisust võis ka aru saada, et oluliseks peeti võimalikke ärikontakte – miks muidu kaubandus-tööstuskoja ja turismifirma esindaja kohal olid. Ju see lepingu idee siis kasvas siin olemisest ja nähtust välja, igatahes päris käigupealt sai see tekst koostatud,” räägib kahe saare sõprussuhete loomises osalenud naine.

Muiates meenutab Tarvis, kuidas ta kõneks valmistudes terve päeva muuseumis Saaremaa ja Gotlandi ajalooliste kontaktide kohta materjali otsis. “No ja eks ma siis rääkisin neile, kuidas saarlased vanasti Gotlandilt käiakive toomas käisid. Ja esivanemate patud said ka meelde tuletatud, see Sigtuna väravate röövimise lugu.”

Gotlandiga sõlmitud leping oli rajooni juhtidele esimene samm iseseisva välissuhtluse teel. “Eks ta oli teatud määral isegi šokk, me polnud ju nn kapitalistliku maailma esindajatega seni tööalaselt kunagi kokku puutunud,” tunnistab Tarvis, lisades, et kogemuste puudumisest hoolimata saadi tegelikult kenasti hakkama – kohtumise ametlik osa sujus hästi ning toitlustuskombinaadi juht Arvo Ader oma inimestega korraldas külalistele kuursaalis väga kõrgel tasemel banketi.

Koostöö saab hoogu

Vastukülaskäigu Gotlandile, kus peeti ka läbirääkimisi üksikasjalikuma koostööleppe üle, tegid rajooni toonased juhid Ants Tammleht, Jüri Saar ja Prits Liblik 1989. aasta juunis.

“Hästi tihe koostöö oli meie kõrgepingevõrkudel Gotlandi energiavõrkudega, kes saatsid siia tollal väga vajalikke transformaatoreid. Gotlandi talunikud saatsid meie alles algajatele talunikele kasutatud põllutööriistu.

Käisime tutvumas Gotlandi kommuuni elamu- ja kommunaalmajandusega, vee- ja energiamajanduse korraldusega. See, millega me ikka veel vaeva näeme – korralik prügikäitlemine, energia koostootmisjaamad –, see oli neil juba olemas. Koolitati meie omavalitsustöötajaid, aga ka ettevõtjaid,” toob Laine Tarvis näiteid esimeste aastate koostööst.

Veel meenutab ta noorte saarlaste osalemist Balti mere saarte noorte laagris Gotlandil 1990. a ning Lyra koori kontsertreisi Gotlandile.
“Koor oli ju suur, käisin Tallinnas otsimas neile sobivat laeva.

Aga ei saanud ja nii nad läksid lõpuks siit Saare Kaluri mitme väikese laevaga,” räägib Tarvis. “Mõtlesime siis, et kas tuleb kunagi aeg, kus meil oleks oma Saaremaa laevakompanii. Need esimesed reisid üle mere väikesel kaatril või kalalaeval olid ju üsna ohtlikud, mugavuste puudumisest rääkimata…”

Kahe saare sõprusest seitsme koostööni

27.–29. septembrini 1989 osales Laine Tarvis Gotlandi kommuuni volikogu algatusel Visbys toimunud konverentsil “Läänemere saared”. Kuue saare – Ahvenamaa, Bornholmi, Gotlandi, Hiiumaa, Saaremaa ja Ölandi – esindajad keskendusid küll arutelule Läänemere keskkonnaseisundi üle, kuid konverentsi lõppedes alla kirjutatud ühisavalduses väljendasid nad soovi teha koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes kultuuri, majanduse ja keskkonna, aga ka teistel saartele ühistel tegevusaladel.

Peeti vajalikuks luua iga saare esindajatest koostöökomisjon ning korraldada erinevaid konverentse. Nii oligi Visby konverents pannud aluse Läänemere saarte koostöövõrgustikule, mida praegu kutsutakse lühidalt B7. 

Nendest aegadest on Laine Tarvisel meeles ka üks lõbus seik: “Eks nad teadsid meist algul ikka väga vähe. 1989. aasta konverentsil Visbys oli õhtul koosviibimine. Gotlandi koor oli valinud esitamiseks iga saare ühe laulu, mida siis vastava saare rahvas pidi kaasa laulma.

Aga Eestist oli valitud kaks vene heliloojate laulu ja me ei teadnud neid laule üldse! Nad olid suures segaduses sellepärast, et armas aeg, mis seal maal on küll toimunud, isegi oma laule nad ei tea! Kui siis küsiti, miks me kaasa ei laula, ütlesin, et kahjuks need pole eesti laulud…”

Kakskümmend aastat tagasi hea aluse saanud koostöö ja sõprussuhted Gotlandi saare rahvaga on tublisti edasi arenenud ja laienenud teistele Läänemere saartele. Maavalitsuse kõrval veavad koostööd nüüd ka omavalitsused, mitmed kodanikeühendused ja üksikisikud.

Print Friendly, PDF & Email