Kohvrid täis lapsepõlvemälestusi

Kohvrid täis lapsepõlvemälestusi

ISSI ASJAD: Kas meie issi mängis just sellise autoga, uurivad lapsed Tiia Toometilt.

Tartu mänguasjamuuseum tõi Kuressaare linnusesse Eesti laste mänguasjad. Kohvritäite kaupa kohe. Väljas on lelud, millega mängisid praeguste poiste-tüdrukute emad-isad, vanaemad-vanaisad ning vaaremad-vaarisad. Kõike uuem kohvritäis on kuulunud 2000. aastal sündinud Karl Aleksandrile ning kõige vanem 1919. aastal ilmale tulnud Georgile.

“Igal kohvril on konkreetne omanik,” toonitas mänguasjamuuseumi endine juhataja Tiia Toomet, kes on ise kokku kirjutanud kohvrite juures eksponeeritavad omanike elulood. Aga ikka on nii, et poisile kuulunud kohvris on rohkem autosid ja mõõku, tüdruku asjade hulgast leiab aga enam nukke ja muud säärast.

Raamatud, muide, on kõik Eestis välja antud.
Nagu ütleb ka näituse nimi “Kohvritäis lapsepõlvelugusid”, räägib iga kohvritäis ühelt poolt just selle väikese inimese lapsepõlvest, ent samas jutustab tollest ajastust, mil nende leludega mängiti, mil nad olid väikesele inimesele need kõige olulisemad ja armsamad kaaslased.

Nii on avastamisrõõmu küllaga – praktiliselt igas vanuses inimestele, sest kohvritest vaatavad vastu 1919. aastal sündinud Georgi ja 1930. aastal sündinud Helvi mänguasjad.

“Vaatasime kohvriomanikega muuseumiriiuleid ning inimesed näitasid, millised asjad neil olid, nii sai kohvrit täiendatud, osa asju on aga kuulunud ka omanikule päriselt,” avaldas mänguasjamuuseumi kunstiline juht Mare Hunt.

Mänguasjanäitus on põnev veel seetõttu, et telekast on võimalik vaadata filmikaadreid ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajast saati tänapäevani välja. Meeli Hunt arvas, et filmikatketest on väga hea võrrelda kas või seda, kuidas on muutunud kombestik – näiteks jõulude-nääri pidamine. Tema sõnul muutub koos ajastutega ka diktori hääl – eriliselt pateetiliselt hakkab see kõlama Nõukogude võimu tulekuga. Et ikka näidata, kui õnnelik lapsepõlv on meie lastel.

Läinud kolmapäeval näituse avamisele kogunenud Kuressaare Rohu tänava lasteaia lapsed olid kohvrites leiduvatest mänguasjadest väga vaimustunud. Eriti tüdrukud. Poisid uurisid muuseumidirektor Endel Püüalt, kus püsse näha saab, ning kui kuulsid, et teisel korrusel, nõudsid õpetajatelt, et neid sinna viidaks.

Päris püssid jäid poistel seekord küll nägemata. Väikemehed leppisid lõpuks suurte inimeste pakutud kompromissiga, et tulevad koos ema-isaga mõni teine kord tagasi.

Tartu mänguasjamuuseumi rändav näitus “Kohvritäis lapsepõlvemälestusi” sai valmis vabariigi 90. juubeliaastaks. Nii Mare Hunt kui Tiia Toomet kinnitasid, et väga paljud paigad Eestis tahaksid seda väljapanekut endale külla, kuid kahjuks tuleb mingil hetkel hakata andma äraütlevaid vastuseid – eksponaadid lihtsalt ei pea nii pikale rännakule vastu.

Print Friendly, PDF & Email