Hitler oli eeskujulik peremees: Endine teenijatüdruk rikkus vaikimisvannet ja rääkis diktaatorist (2)

Hitler oli eeskujulik peremees: Endine teenijatüdruk rikkus vaikimisvannet ja rääkis diktaatorist

LAHKE SÕNAGA: 91-aastane vanaproua Mitterer ei usu, et füüreri korraldusel tapeti kümneid miljoneid inimesi. Tema mälestuses on Hitler lahke iseloomuga tööandja.

Ajalugu on selle mehe hukka mõistnud kui suurushullu, kes tõi surma ja viletsust miljonitele inimestele. Ometi elab Saksamaal naine, kelles äratab nimi Adolf Hitler helgeid mälestusi, mitte õudustunnet. See naine on Rosa Mitterer. 1930. aastatel töötas ta teenijatüdrukuna Baierimaa mägedes Berchtesgadenis asunud füüreri residentsis.

Praegu on Rosa 91-aastane. Kuni tänase päevani oli ta kinni pidanud tõotusest oma elukogemusest laiale avalikkusele mitte rääkida. Kõigile üllatuseks otsustas ta aga oma vaikimisvannet järsku rikkuda – selle otsuse langetas naine pärast seda, kui ta mõistis, et on viimane veel elav inimene, kes on kunagi hirmuvalitseja lähikondlaste hulgas töötanud.

Naise arvamus oma kunagisest tööandjast on järgmine: “Ta oli veetleva iseloomuga mees, inimene, kes oli minu vastu väga lahke. Te võite öelda, mida soovite, kuid meie vastu oli ta hea.”
Seda, et sellesama “veetleva iseloomuga mehe” korraldusel saadeti kogu maailmas korda õudseid tegusid ning hukkusid kümned miljonid inimesed, keeldub eideke uskumast.

Samas kirjutas Briti ajaleht Daily Mail, et Hitleri lähimaid kaasvõitlejaid iseloomustas Rosa Mitterer kui äärmiselt ebameeldivaid inimesi. Näiteks oli SS-i juht Heinrich Himmler tema arvates “tõeline kurjuse kehastus” ja natsipartei kantseleiülemat Martin Bormanni nimetab ta “räpaseks seaks”. Natsi-Saksamaa propagandaminister Joseph Goebbels on talle meelde jäänud kui kõverate jalgadega mees, kes huvitus vaid seksist.

Tööle juba teismelisena

Mitterer (tema neiupõlvenimi oli Krautenbacher) hakkas Hitleri juures tööle 1932. aastal, mil ta oli vaid 15-aastane. Hitleri residentsis tööd saada õnnestus tal tänu oma õele Annile, kes oli seal juba mitu aastat kokana töötanud.

“Õde ütles mulle, et ta (Hitler – toim) vajab teenijatüdrukut ja et mina tõenäoliselt sellesse ametisse sobin,” meenutas Rosa. “Mäletan väga hästi seda päeva, mil ma esimest korda temaga (Hitleriga – toim) vestlesin. Ütlesin, et olen Anni õde, mille peale ta naeratas lahkelt, sest Anni oli üks tema lemmikutest. Minu mällu on Hitler jäänud mehena, kes oli minu vastu alati väga lahke.”

Hitleri residentsi võeti Rosa tööle pärast seda, kui seni tema majapidamise eest hoolitsenud õetütar Geli Raubal oli pärast väidetavat armuafääri füüreriga enesetapu sooritanud. “Ta lasi end maha 1931. aasta septembris. Mulle räägiti sellest kohe, kui olin tööle asunud. Lisati veel, et selle traagilise sündmuse aastapäeval ei tasuks Hitlerit eriti tülitada,” rääkis Rosa. “Elasime õega toas, mis asus täpselt peremehe toa kohal, ja kuulsime sageli, kuidas ta nuttis.”

Askeetlik elustiil

Paari aasta jooksul olid Rosa ja Anni Berghofis ainukesed teenijad. Meenutades oma esimest tööülesannet, mis tal peremehe otsesel korraldusel täita tuli, ütles Rosa, et ta kuivatas parajasti portselantasse, kui füürer ülakorruselt alla tuli.

“Ta tervitas mind vaiksel häälel ja lausus siis: “Vabandage, et teid segan, kuid kas te saaksite mulle kabinetti tassi kohvi ja veidi küpsiseid tuua.”,” pajatas Hitleri kunagine teenijatüdruk. Naise mäletamist mööda olevat natsiliidri säärane tagasihoidlikkus ja viisakus ta alguses segadusse ajanud, kuid üsna pea oli ta Berghofi eluga harjunud.

Rosa jutustas, et tööülesannete tõttu pidi ta iga päev tõusma juba varakult – kell kuus hommikul. Tema kohustuste hulka kuulus peremehe lemmikkoerte toitmine – tookord oli Hitleril kolm Saksa lambakoera Wolf, Muck ja Blondi.

“Neil päevil magas Hitler oma töökabinetis raudvoodil. Kabinet oli sisustatud väga tagasihoidlikult: seal oli vaid üks riidekapp, üks laud, kaks tooli ja kapp kingade jaoks. Voodi kohal rippus tema ema portreefoto,” meenutas Rosa.

Parteisse astuma ei sunnitud

Naine lisas: “Keegi ei sundinud mind astuma natsipartei liikmeks. Minu mäletamist mööda oli see Hitleri korraldus, et meid õde Anniga igal pühapäeval kirikusse sõidutataks. Füürer oli seisukohal, et kirikus käimine tuleb meile vaid kasuks.”

“Teine kord astus ta kööki, nägi mind ja hüüdis: “Oi, ma näen, et meie väikseke on siin veidi trullakamaks muutunud!”,” meenutas Rosa heldinult.
Rosa Mittereri töökohustuste hulka kuulus ka füüreri kirjavahetuse korrashoid, samuti sorteeris ta kingitusi, mida inimesed olid natsiliidrile saatnud. “Seal oli rohkesti sigarette, moosipurke, lilli ja palju muud kraami,” rääkis naine. “Hitleri korraldusel jagati kõik need kingitused naabruses elavatele vaestele taluperedele.”

Hitleri armukest Eva Brauni iseloomustas Rosa väga põgusalt, kuid see-eest mürgiselt: “Lähedalt vaadates polnud see naine sugugi ilus.”

Töölt vallandamine

1934. aasta lõpul, kui Hitleri kätte oli Saksamaal koondunud kogu võimutäius, ümbritseti tema Baierimaa residents miiniväljade ja kontrollpunktidega, kus korda pidasid SS-lased. Rosa mäletab, et pärast sääraste turvameetmete rakendamist hakkas talle tunduma, et viibib vangis. 

1935. aastal tekkis Rosal armulugu kohaliku ettevõtja Josef Amortsiga. Kui see avalikuks tuli, vallandati naine jalamaid. Rosa jutustas, et pärast seda kohtus ta füüreriga vaid ühel korral – see oli 1936. aasta 10. detsembril, kui Hitler olevat ootamatult saabunud tema õe Anni pulma. Rosa õde abiellus Berghofi majahoidja Herbert Doehringiga. “Ka tookord pani füürer mind tähele, ta ütles, et tunneb minust puudust,” meenutas ustav teenijanna.

Kuni viimase ajani oli ta kategooriliselt keeldunud oma kunagisest peremehest pajatamast. Nüüd on ka selge, miks – nägi ju tema Hitleris, keda kogu maailm peab veriseks diktaatoriks, midagi inimlikku ja mäletab teda meeldiva mehena.

Ajalehe Daily Mail korrespondendile ütles Rosa: “Ma ei suuda vist kunagi uskuda, et ta andis korraldusi sääraste jubedate tegude (näiteks holokaust – toim) toimepanekuks. Isegi praegu eelistan meenutada tema iseloomu veetlevaid tahke.”

Rosa Mitterer pole ainus, kes on oma peremehe kohta meeldivaid sõnu lausunud. Seitse aastat tagasi suri Hitleri viimane sekretär, Traudl Junge, kes samuti suhtus oma tööandjasse suure lugupidamisega.
Junge oli 22 aastat vana, kui hakkas Hitleri kõnesid stenografeerima ja neid kirjutusmasinal trükkima. Naine rääkis, et füüreri humaansus ilmnes eriti suhtumises naistesse, kes teda ümbritsesid.

“Ta oli inimene, kes suhtus meisse kõigisse suure hoole ja armastusega,” meenutas Traudl Junge oma mälestuses.
“Kuid samas mõistan ma ka neid, kes ei usu, et selline inimene nagu Hitler võis olla lahke ja hell. Ent sellele vaatamata ei saa ma eitada, et suhtusin temasse suure armastusega.”

Print Friendly, PDF & Email