A nagu Amsterdam (1)

A nagu Amsterdam

RATTALINN: Amsterdamlane stardib kanali äärest. Linnas seisavad omanikku oodates tuhanded jalgrattad.

Lend Amsterdami võtab vähem aega kui bussireis Kuressaarest Tallinna. Hollandi pealinnaga tutvumine on aga hulga keerukam ülesanne.

A – arhitektuur

Amsterdami kesklinna nukumajad on kitsad, aga pürgivad kõrgustesse. Kunagises kaupmeestelinnas polnud maa sugugi odav, nii et pisikese lapi peale püüti ehitada võimalikult ruumikad kodud. Mööda ahtaid tänavaid jalutades tabab pilk, et mõnda seina toestavad jämedad puuteibad. Miks?

Kohalikud rehmavad käega, et eks nad ela ju liiva peal. Hoonete all olev pinnas on vajumisohtlik ning kas või veetorude panek riskantne ettevõtmine. Ulatuslikumad kaevamistööd kisuvad lääpa ka lähedalasuvad majad. Olukorra ennetamiseks kasutataksegi tugesid.
Tihedalt üksteise kõrvale pakitud hoonete hoovid jäävad võõrate silmade eest varjatuks. Nii saab seal kevadpäikeses mõnuleda ja kohvi juua.

C – coffee shops

Noh, mis siin ikka. Käime selle tähe kiirelt läbi, sest tegu ju poolsunduslikuga.
Coffee shop’id, tõlkes kohvipoed, on asutused, kus on täisealistel võimalik tarbida kanepit. Ja ükski ametivõim ei köhi ka, sest see on seaduslik. Küll aga ei tohi coffee shop asuda koolile lähemal kui 250 meetrit.

Imalas suitsupilves istuvad tüübid peavad arvestama, et coffee shop’i töötajad hoiavad neil pilgu peal. Kanepist kangema kraami tarbimine on nende ruumides rangelt-rangelt keelatud. Samuti jälgitakse, et kunded end päris sodiks ei “mõnuleks”. Igaühele on kehtestatud müüdava kanepipuru koguse limiit.

Riiklikud reeglid näevad ette, et “kohvipoed” ei tohi end reklaamida. Eks nad ikka püüa. Nende asutuste sildid on neoonvärvilised ning äratuntavate sümbolitega – kanepi- ja palmilehed, vilkuvad kirjad ja naljakad mitmetähenduslikud nimed.

H – Heineken

Õllesõpradele teada-tuntud märjuke, mille tootja peakontor asub Amsterdamis. Hollandi tuntuim õlu sai nime Heinekeni perekonnalt, kes alustas vägijoogi pruulimist 1873. aastal. Väikesest ettevõttest on praeguseks saanud kolossaalne kompanii.

Heinekeni pudeli heleroheline värvus peaks tähistama joogi värskust ja looduslikkust.

I – I AMsterdam

… on sõnamäng, mille sõnumiks “Mina olen Amsterdam” (täpsemgi veel oleks vahest tõlkida MINAmsterdam!). Linn sai selle moto neli aastat tagasi ning lause peaks kinnitama, et amsterdamlased on oma kodu üle uhked.

Hüüdlausele on üles ehitatud ka Amsterdami kodulehekülg www.iamsterdam.com , millel tasub enne Hollandi pealinna külastamist veidi ringi kolada. Kes majutust ei vaja ega kultuuriüritustele minna plaani, saab vähemalt korraliku linnakaardi pealt näpuga järge ajada.

J – jalgrattad

Tähelepanu! Vaata ette! Tänavale astumise hetkest alates pole jalgratturite eest pääsu. Pedaale väntavad viigipükstes soliidsed vanahärrad, pitsseelikutes õrnad tütarlapsed ja lipsustatud ametnikud. Näe, sadulasse hüppab ema, kellel esiratta juurde on kinnitatud spetsiaalne käru pojakese jaoks.

Kui nii paljud amsterdamlased pedaalivad, siis pole imestada, et linn on nagu suur velokuur. Paar aastat tagasi loendati linnas 465 000 ratast.
Jalgrattad kinnituvad kanaliäärsete postide külge karjade kaupa, igaüks näeb välja isemoodi – olgu siis kunstlilledega kaunistatud, täis kleepekaid või täiesti roostes. Tõesõna, mõne ratta puhul tekib tunne, et selle omanik sõidab ammu taevastel teedel. Sellise rondiga ei saa ju liigelda?

Need velod aga, mis veel veerevad, on jalakäijate jaoks tõeline oht. Asi selles, et ratturitele ei näi kehtivat autode või tallataksode reeglid. Nemad kihutavad ringi nii, kuidas sisetunne ütleb. Rohelise tulega teed ületades peavad silmad igal juhul olema nii ees kui taga. Muidu kõlab raevukas kellahelin ja jalgratas tuhiseb mööda 2 cm kauguselt su varvastest. Paremal juhul asendab tiristamist hoopis musikaalse ratturi lõbus vilistamine.

K – kanalid

Kanalitevõrk on kindlasti Amsterdami vesine visiitkaart. Neist sirutuvad üle armsad sillakesed, mille peal pildistamisest ei pääse ilmselt ükski turist. Meelde tasub jätta, et kõndimakutsuvad teekesed päris kanali ääres on enamasti mõeldud hoopis jalgratturitele.

Vee peal õõtsuvad paatmajad, millele sisse veetud eleker. Mööda voorivad ekskursioonilaevukesed, mida peavad hoolikalt silmas pardid ja kajakad. Lootus on, et neile loobitakse miskit kõhutäiteks. Enamjaolt ei pea pettuma.
Veepiirist allapoole jääb kindlasti hulk sissekukkunud rattaid ning prahti. Mõnel eriti hullul peoõhtul võib juhtuda, et ulakad noored lükkavad kanalisse ka liiga serva peale parkinud väikeauto.

L – lillesibulad

Kes siis ei teaks, et Holland on tulbipõldude maa? Tulbid, tuulikud ja puukingad on kolm asja, mida kavalad kaubitsejad üritavad iga hinna eest rahaks teha. Tulbisibulate leidmiseks ei pea Amsterdamis otsima aiapoodi. Piisab sellest, et kõnnite veidi kanalite ääres ja satute kindlasti lilleturule.

Sealne sortiment on kriiskavalt värviline: kohustuslikud tulbid ja nartsissid, aga ka kõikvõimalikud muud õielised-kaunitarid. Tõsi küll, kel unistus istutada peenrasse just Hollandi lilled, sel tasuks päritolumaa pakilt üle kontrollida.

M – muuseumid

Kel Amsterdamis pikalt aega piletisabas seista, sel on lootust ära näha Van Goghi tööde maailma suurim kogu. Museum-pleinil asuv hoone meelitab kunstihuvilisi hordidena, aastas käib sealt läbi Eesti rahva jagu inimesi.
Amsterdamis elas ja suri Rembrandt. Hulk tema tuntud maale ning teistegi Hollandi kunstnike omi ripub vaatamiseks väljas Rijksmuseumis.

Need, kes kursis ajaloo ja maailmakirjandusega, tahaksid vahest käia Anne Franki muuseumis – majas, kus see noor juudi tüdruk oma perega varjas end natside eest.

Ja muidugi on hulk muuseume, mis panevad kohalikke muigama. Kas astuksite sisse seksimuuseumisse? Aga viina omasse? Kuidas oleks kanepiteemalise eksponaadiga?

N – Nieuwe Zijde

Amsterdami linnasüdame lääneosa ehk “uus pool”, kust muuhulgas leiab klassitsistliku kuningapalee ja hulga teatreid.

O – Oude Zijde

Amsterdami idaosa hüütakse Oude Zijdeks, mis tähendab “vana poolt”. Sellesse piirkonda jääb kurikuulus punaste laternate kvartal, aga ka linna vanim kirik – 14. sajandil ehitatud Oude Kerk. Gooti stiilis kirikusse on maetud 10 000 amsterdamlast.

P – puukingad

Oleks väga romantiline ette kujutada, kuidas hollandlased oma puukingadega mööda munakivisillutist klobistavad. Muudkui klõp-klõp-klõp ja klõp-klõp-…

Sama realistlik oleks mõelda, et Muhu naised käivad argiselt ringi siilikutes.
Puukingi kannavad hollandlased aia- ja talutöid tehes, üldiselt on need ikkagi turistikaup. Alates magnetitest kuni hiidsuurte kotadeni, mille sisse saab ronida.

R – rahvaste paabel

Amsterdam on tõeliselt multikultuurne linn. Pearätte kandvad islamineiud mööduvad juudipoistest. Nigeeria ja Ghana immigrandid asutavad siin oma kirikuid. Türklased, marokolased, inimesed Hollandi endistest kolooniatest… Rahvuseid on palju-palju.

Sisserändajad on Hollandis muidugi asutanud ka ridamisi pisikesi põnevaid poode ning oma rahvusroogi pakkuvad toidukohad. Kiireks eineks mõni falafel, võib-olla?

S – sümbolid

Amsterdami lipp on kolmevärviline ja -triibuline. Punaste horisontaaltriipude keskel on must, millele tõmmatud kolm valget risti (need on tõmmatud nii, et näevad välja X-idena).

Ristid sümboliseerivad linna ametlikku motot: Heldhaftig, Vastberaden, Barmhartig. Tõlkes: sangarlik, vankumatu, härdameelne.

Hollandi kuninganna Wilhelmina tuli selle tunnuslausega välja pärast II maailmasõda. 1941. aastal toimus Amsterdamis veebruaristreik, mille ajal protesteerisid ka mitte-juudid selle vastu, et natsid juute hävitasid.

Kuninganna leidis, et see samm, esimene Euroopas, annab piisavalt põhjust kasutada nimetatud omadusi linna motona.

TEKST JA FOTO LIIS AUVÄÄRT


Amsterdam numbrites

755 269 inimest elas Amsterdamis mullu sügisel.
219 ruutkilomeetrit pakuvad statistikud linna suuruseks. Sellest peaaegu 1/4 moodustab vesi.

2275 maja mahub Amsterdamis ühele ruutkilomeetrile.
12 protsenti linna pindalast moodustavad pargid ja kaitsealused rohealad.
27.10.1275 mainiti Amsterdami nime esimest korda kirjasõnas.
14. sajandi alguses sai asula linnaõigused ning seal hakati usinasti tegelema kaubavahetusega.

4,2 miljonit turisti ja enamgi veel võõrustab Amsterdam aasta jooksul.
Allikas: wikipedia

Print Friendly, PDF & Email