Loodushetk: Kaunis lambiharjapuu

Loodushetk: Kaunis lambiharjapuu

 

Hämarast sombusest värvivaesest talvest, mil vesi tungib saabastesse ja niiskus kontideni ning loodus ei paku elamusi, põgenevad mõned parasvöötmeinimesed kuhugi soojale maale.

Kusagil on aastaringne paradiis, on päikest ja värvi. Ja igihaljad taimed, mille õied ja viljad ilmuvad samaaegselt. Meie laiuskraadi tingimustes oleks see tavatu ime. Kui ei taha kohe asuda reisile, võib lehitseda reisimeenutusi-fotosid.

Tänane loodushetk on pärit tuhandete kilomeetrite tagant möödunud aasta kevadiselt Hispaania-reisilt, mil väljasõidul mägedes asuvatesse küladesse paelus botaanikust uudistaja tähelepanu huvitav põõsas, mida polnud varem kohanud. Giid tutvustas seda Austraalia pudeliharjapuuna. Hiljem täpsustas taimetark Urmas Laansoo, et eksootilise õitseja giidi öeldud nimest on pool õige, eesti keeles on selle taime nimi lambiharjapuu (Callistemon).

Üks taim on saanud väga tabava nime. Lambiharjapuudele on iseloomulik, et otse õisikust jätkub võrse kasv, millele moodustuvad lehed ja hiljem ka uued õisikud. Õied on koondunud tihedateks ruljateks kobarõisikuteks okste tipul. Õies on palju pikki tolmukaid. Enamasti on õied tulipunased, harvem valged, kreemid, rohelised, kollased, purpursed või roosad ja neid tolmeldavad peamiselt linnud ja mardikad. Õisik meenutab pudelipesuharja, seepärast paljudes keeltes taime nii kutsutaksegi.

Lambiharjapuud kasvavad looduslikult peamiselt Austraalias, kuid inimeste kaasabil on nad levinud ka mujale. Troopikas kasvatatakse lambiharjapuid ilupuudena, hekitaimedena ja tuulekaitsepuudena.

Eestis saab lambiharjapuud kasvatada talveaias või siseruumides, suveks võib ta õue viia. Inimesed, kes on nii eksootika- kui ka taimearmastajad, võiksid katsetada. Seemneid peaks hästi varustatud seemnepoodides saada olema. Rae keskuses asuv lillepood on lambiharjapuud ka müünud, kuid see on lillepoe jaoks suhteliselt haruldane liik.

Print Friendly, PDF & Email